LOE LISA 5.5

Tugev ja julge kodanikuühiskond

Tugev ja julge kodanikuühiskond on osaline heas poliitikakujundamises. „Avaliku õiguse spetsialistid Sheila Foster ja Christian Iaione seletavad oma (2016) ühistöös „Linn kui ühisvara“ (ingl „The City as a Commons“): linna demokraatliku ja majandusliku funktsioneerimise mõtestatud ümberhäälestamine on peamine jõud, vaatlemaks linna pigem ühisvarakogumina, mitte administratiivse ja autoritaarse üksusena. Säärane rõhuasetuse muutus on oluline, loomaks linna, mis teeniks paremini selle kodanikke, aga ka linnastumise trendide ja linnade poliitilise elu keskusteks muutumise teadvustamiseks. Linnavõimu teostajast peab saama koostöö ja koosloome võimaldaja ning korraldaja. Kohaliku omavalitsuse roll on luua tingimused kodanike koostöösuhete väljaarendamiseks ja omavahelise koostöö edendamiseks, sealhulgas ka avaliku sektoriga, et kanda hoolt ühisvara ehk linna eest. /…/ Ühisvara ideel põhinevaid institutsioone iseloomustab horisontaalne struktuur, milles riik (või linn), kodanikud jt osalised (sh arendajad, huvigrupid, akadeemiline sfäär jne) on hõivatud ühisvara puudutava koosloomega ning võtavad seejuures ka vastutuse.“ 1

Koostöö linna ja kodanikuühiskonna esindajate – ennekõike asumiseltside, ent ka muude mittetulundusühingute ja huvigruppide esindajate – vahel eeldab usalduslikku ja professionaalset suhtumist mõlemalt poolt. Linnaorganisatsiooni vastutus koostöö ees on suurem, kuivõrd linn teostab avalikku võimu, otsustab maksumaksja raha kasutamise üle ning peab leidma tasakaalu erinevate huvide ja ka tõenduspõhise poliitikakujundamise vahel. Linn vastutab suuremal määral ka koostöö olulisima alustala – usalduse – hoidmise eest, olles oma tegevuses läbipaistev, väärtuspõhine ja lugupidav. See tähendab, et linn jagab selgelt ja hea tahtega teavet poliitikakujundamise protsessi kohta, on läbipaistev osalejate ringi määratlemisel ja osalusprotsessi kujundamisel ning annab selget tagasisidet selle kohta, mis ettepanekutest on saanud ja kuidas neid otsuste kujundamisel arvestati.

Ent vastutust koostöö laabumise eest kannab ka kodanikuühiskond: ausalt tuleb mõtestada enda legitiimsuse ja esinduse küsimus, olla valmis kompromissideks erinevate huvide vahel ning hoida konstruktiivset õhkkonda. „Tugevad, innovaatilised ja usaldusväärsed vabaühendused on heaks partneriks riigile ühiste murede lahendamises või paremaks elukorralduseks uute toimivate lahenduste leidmises2.“

Vabaühendustel, eriti asumiseltsidel on ka potentsiaal olla oma kodukandi korrastajad, kultuurielu korraldajad ja oma piirkonna elanike abistajad ning luua sidusust muude tegevuste kaudu. Kui osa sellest on selgelt kohaliku kättevõtmise küsimus, mis ei vaja ei linna toetust ega reguleerimist, siis mõne teema puhul võivad linn ja vabaühendused kokku leppida tööde jaotuses ning oludest lähtudes võib linn nende tööde tegemist ka toetada.


  1. Nuter, Mats-Laes (2019). Tallinna asumiseltside potentsiaal kogukondliku sisendi andja ja ruumiotsuste tagasisidestajana. Tallinn: Tallinna Ülikool
  2. Eesti Vabaühenduste Liidu koduleht: https://heakodanik.ee/vabauhenduste-voimekus/

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.