TEGEVUSVALDKOND

Heitmevaba energiamajandus ja kliimaneutraalsus

Aastaks 2050 on Tallinn kliimaneutraalne.

Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Roheline pööre“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ „Kodu, mis algab tänavast“, ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Roheline pööre – Tallinna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga soovitakse pärandada järeltulevatele põlvedele elamisväärne linn ning see tähendab muudatusi kõikides valdkondades. Ennekõike tähendab see üleminekut fossiilsetelt kütustelt (energia ja asjade tootmises, liikuvuses hoonete küttesüsteemides jm) puhtale energiale ja ressursisäästlikumale elule.

Terve Tallinn liigub – kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab Tallinna linnaregiooni liikuvus muutuma palju säästlikumaks. See tähendab, et autoga liikumisele eelistatakse sagedamini säästlikumaid liikumisviise ja et kogu liikuvuseks vajalik energia on heitmevaba.

Sõbralik linnaruum – kliimakriis mõjutab linnaruumi otseselt: vajame rohkem varjuandvat haljastust inimeste tervise hoidmiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes, peame vähendama soojussaari ja üleujutusi tekitavaid asfaltpindu, arvestama rannikualadel merevee tõusu ja tormidega. Kodulähedased keskused võimaldavad säästlikumat eluviisi.

Loov maailmalinn – kliimaneutraalsuse eesmärk ja Euroopa rohelepe teevad rohepöördest ühe kõige olulisema majandus- ja innovatsioonivaldkonna. Tallinna ettevõtlus saab end roheinnovatsiooni ja kliimaneutraalse tootmise kaudu muuta maailmas konkurentsivõimelisemaks ja talentidele atraktiivsemaks.

Kodu, mis algab tänavast – Tallinna kodud on projekteeritud ja ka ümber ehitatud energiatõhususe ja -sõltumatuse põhimõttest lähtudes, kasutusele on võetud uudsed soojustehnoloogiad ning vähese heitmega energiakandjad. Ühistuline tegevus võimaldab jõuda kohapealse energia tootmiseni ning seeläbi ka puhtama energia ja suurema energiajulgeolekuni. Energiaallikaid kombineeritakse ja kasutatakse energiasäästlikke lahendusi, uued hooned ehitatakse liginullenergiamajadena ja kodudes on hea sisekliima.

KHG heitmete graafik aastani 2050 Trendid ja Tallinna visioon aastaks 2050.

Rakendamise põhimõtted

Kuigi energiamajandust ja kliimaneutraalsust on käsitletud eraldi tegevusvaldkonnana, on oluline rõhutada, et nende eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige teiste valdkondade tegevusest. See tähendab, et kõik valdkonnad lähtuvad oma tegevuses kliimaneutraalsuse eesmärgist. Siinne valdkond kujundab ning analüüsib energiamajandust ja kliimapoliitikat teiste valdkondade üleselt, algatab tutvustavaid projekte ja kutsub parimat praktikat rakendama.

Eesmärgid

  1. Aastaks 2030 vähendatakse Tallinna CO₂ heidet 40% (võrreldes aastaga 2007). Üleminekul süsinikuvabadele energiavoogudele panustatakse esialgu ka energiatõhususe parandamisse. Lõppeesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine süsinikuvaba energeetika abil.

    MÕÕDIK

    • Tallinna CO2 heide väheneb 2030. aastaks 40% (võrreldes aastaga 2007), 2050. aastal on Tallinn kliimaneutraalne.
      Algtase: CO₂ heide on vähenenud 20%
      Sihttase: CO₂ heide on vähenenud 40%
  2. Tallinna valmisolek ja võimekus kliimamuutustega kohaneda on suurenenud ning äärmuslikest ilmastikuoludest põhjustatud kahju on ära hoitud või seda on piiratud.

    MÕÕDIK

    • Kliimakindlus on suurenenud, kui 4. tegevusprogrammi (TP) mõõdikute sihttasemed on saavutatud.
      Algtase: Algtase: 4. tegevusprogrammi mõõdikute sihttasemed ei ole saavutatud
      Sihttase: kõikide 4. tegevusprogrammi sihttasemed on saavutatud

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid ja tegevused kattuvad suures osas hoonestuse, transpordi ja taastuvenergeetika valdkonna eesmärkidega. Nende valdkondade tegevuse edukus sõltub otseselt vastatastikusest sünergiast. Näiteks, kavandatavad hooned peavad olema nii energiatõhusad kui ka kliimakindlad (sh jahutussüsteemidega), mugavad ümberistumisvõimalused tähendavad ühtlasi ilmastikukindlaid ja piisavaid ootekodasid vms.

Tegevusprogrammid

  1. Energiatõhus ja uuenduslikke lahendusi kasutav hoonestu

    Energiatõhususe põhimõtteid arvestatakse hoonete renoveerimisel, kavandamisel ja ehitamisel, pidades silmas tervet hoone eluringi ja ka ehitamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Uuendatavates linna hoonetes kasutatakse tehases toodetud soojustuselemente, millesse on integreeritud ventilatsiooni­lahendus tervisliku sisekliima saavutamiseks. Sellega pikendatakse (korterelamute) elu- ja kasutusiga, minimeeritakse hoonete soojakadu, tagatakse hea sisekliima, suurendatakse renoveerimise mahtu ja kvaliteeti. Munitsipaalhoonete seisukorda on analüüsitud ning kohtades, kus vanu hooneid uuendada on keeruline, põhjendamatult kallis või ei võimalda see energiatõhusat lahendust, hooned lammutatakse ja asendatakse liginull- või nullenergiahoonetega.

    Eesti tehastes toodetud soojustuselementide kasutamine hoonete renoveerimisel parandab ehitussektori töö- ja konkurentsivõimet. Ideaalis on soojustuselemendid toodetud tekstiilijäätmetest, mis aitab edendada ringmajandust. Kliimakindlate materjalide ja lahenduste kasutamine (nt peegeldusvõimega või rohelised katused vms) annab võimaluse levitada parimat praktikat kinnisvaraarenduses laiemalt.

    Jätkub pidev töö uute piirkondade kaugküttevõrgustikku kaasamiseks (eelkõige lokaalse gaasiküttega hoonete piirkondades) ja kaugjahutuse arendamiseks.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) hoonete energiatarbe vähendamine, 2) korterelamute energiatõhususe suurendamine, 3) kaugküttepiirkondade laiendamine (sh kaugjahutusvõimaluse lisamine) ja soojusvõrgu tõhususe suurendamine, 4) uute ja terviklikult uuendatavate hoonete kaugjahutuse pilootprojektid ja kaugjahutusvõrgu arendamine, 5) hoonete uuenduslik renoveerimine ja ehitamine, 6) uute ja terviklikult uuendatavate hoonete elektri- ja soojusenergia koostootmise pilootprojektid, 7) olemasolevate hoonete vastupidavuse parandamine teavitamise ja toetusmeetmete kaudu, 8) uusehituse suunamine (planeerimise ja projekteerimise kaudu) ja tunnustamine, 9) munitsipaalhoonete renoveerimine ja ehitamine, arvestades kliimamuutustega kaasnevaid riske ja rakendades uuenduslikke tehnoloogiaid ja materjale, 10) tänavavalgustuse ökonoomsuse ja kvaliteedi parandamine.

  2. Heitmevaba linnatransport ja kliimakindel transporditaristu

    Tegevusprogrammi viiakse ellu liikuvuse ja linnaplaneerimise valdkondade tegevusprogrammide kaudu. Linnale kuuluvad ja linnas kasutatavad ühissõidukid on valdavalt heitmevabad. Linna bussipark on esimeses faasis üle läinud gaasil töötavatele bussidele ning teises faasis elektri- ja/või vesinikbussidele. Taksod, renditransport ja linnasisene kaubavedu on 2030. aastaks 50% ulatuses üle läinud heitmevabadele sõidukitele.

    Ühistransporti ja rattataristut on mugav kasutada kõikidel aastaaegadel. See tähendab, et rohkem on ilmastikukindlaid ühissõidukite peatuskohti, sõidukites on sobiv sisekliima ning kergliiklustaristu on hooldatud ja seda saab ohutult kasutada aasta ringi. Kliimamõjudega kohandatud transporditaristu vähendab liiklusriske ja selle kaudu ka liiklusõnnetusi. See soodustab aktiivset aastaringset jalgsi, jalgratta ja kergliikuritega (sh elektrilised liikumisvahendid) liikumist, mis mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Kliimamõjudega kohanemisega arvestav maakasutus ja planeerimine aitab kaasa ka transporditaristu kohanemisvõimekusele: hoolikalt planeeritud haljastus aitab vähendada tuule ja kuumalaine mõju liiklejatele ja vähendab liigset sademevett tänavatel. Väiksem transporditaristu maahõive võimaldab seda pinda rohkem kasutada loodusliku alana ja säilitada elurikkust.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) säästva transpordi ja liikuvuse juurutamine avaliku sektori asutustes ning eraettevõtetes, 2) sundliiklust ja autostumist vähendav linnakorraldus, 3) pealinnaregiooni ühtse ja kiire liinivõrgu ning mugavate ümberistumisvõimaluste arendamine, 4) eratranspordi ulatuslik elektrifitseerimine ja rohelise vesiniku kasutuselevõtmine, 5) mugav ja ohutu rattaliiklus, 6) säästlike taastuvkütuste ulatuslikum kasutamine linnatranspordis, 7) mikromobiilsuse arendamine koostöös erasektoriga, 8) ilmastikuoludest tingitud liiklusriskide vähendamine (sh jäite ja libedusriskiga seotud mõjude vähendamine), 9) jalg- ja rattateede ohutuse ja kasutusmugavuse parandamine, 10) ühistranspordi kasutusmugavuse suurendamine.

  3. Taastuvenergia kasutamise teadlikkuse ja võimekuse suurendamine ning energiavoogude mitmekesistamine

    2030. aastal toodetakse Tallinnas ligi 50% vajaminevast elektrienergiast. (92% sellest suurem kasutegur võimaldab sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks kulutada vähem kütust kui eraldi jaamades tootes ning lisaks vähenevad elektrienergia ülekandekaod. Pikemas perspektiivis toob temperatuuri tõus kaasa väiksema küttevajaduse, kuid suureneb jahutusvajadus ning sellega koos muutub olulisemaks juurdepääs kaugjahutusele.

    Samuti kasvab linna transpordisektori taastuvenergia vajadus, mille rahuldamiseks on vaja luua võimalus kasutada transpordis kogukondlike taastuvenergiaühistute toodangut. Linn peab looma eeldused päikesepaneelidest elektrit tootvate ja näiteks vesinikku salvestavate kogukondlike energiaühistute toetamiseks. Tegevussuund tervikuna tõendab omakorda taastuvenergia hajatootmise ja salvestamise ning tarbimiskoha vajadustele vastava lokaalse ühistulise jaotusvõrgu kulutõhusust ja aitab lahendada varustuskindluse probleeme.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) energiatõhususe parandamine koos taastuvenergia osakaalu suurendamisega tootmises ja tarbimises, 2) kohalikus elektrivarustuses päikeseenergia kasutamise teadlikkuse ja võimekuse suurendamine ning taastuvenergiaallikate mitmekesistamine, 3) taaskasutamiseks ebasobivate jäätmete kasutamine energia tootmisel.

  4. Kliimamuutuste mõjudega kohanemine ja kliimakindluse suurendamine

    Tallinna kliimariskid on peamiselt seotud üleujutuste ja kuumalainete intensiivistumise ning sagenemisega. Kliimariskide mõju vähendamiseks tuleb tagada rohe- ja sinitaristu arendamine, looduspõhiste lahenduste kasutamine linnaruumis ning loodusliku mitmekesisuse suurendamine. Need eesmärgid integreeritakse nii linnaplaneerimisse kui ka maakasutusse tervikuna. Toimiv rohetaristu ja haljastuse kvaliteet võimaldavad linnas tagada erineva funktsiooniga alade kliimakindluse, muu hulgas vähendab see sademeveest tingitud üleujutuste ja tervisele ohtlike soojussaarte mõju. Rohefaktorit rakendatakse haljastuse ja elurikkuse planeerimiseks linnas nii uutel arendusaladel kui ka olemasolevate hoonestatud alade kliimakindluse parandamiseks. Uute looduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste rakendamine võimaldab senisest tõhusamalt ennetada sagenevaid äärmuslikke ilmastikunähtusi.

    Kliimamuutuste mõju tervisele on seotud kuumalainete sagenemise, siirutajate (haigustekitajate) levitatavate haiguste leviku suurenemise, õhukvaliteedi ning joogi- ja suplusvee kvaliteedi halvenemisega. Siirutajate levik mõjutab nii elanikkonda kui ka linna taimestikku ja loomastikku. Kliimamõjudega toimetulekuks teeb linn riskirühmade seas teavitustööd ja informeerib linnaelanikke kliimamuutustest tingitud terviseriskidest. Suurendatakse linna päästeameti ja tervishoiuasutuste valmisolekut hädaolukordadeks. Linna haljastuses kasutatakse kliimamuutustele vastupidavaid taimeliike, suurendatakse liigilist mitmekesisust ja panustatakse ökoloogilise tasakaalu tagamisse sademevee suublates.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) sidusa ja toimiva haljastu tagamine, 2) üleujutusriski ja rannikuerosiooni seire ning nende tulemuste arvestamine planeeringutes, 3) Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava ja hädaolukordade riskianalüüsi täiendamine, 4) linnale kuuluvate hoolekandeasutuste ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide kaardistamine ja hoonete kohandamine kuumalainetega toimetulekuks, 5) joogivee kui ressursi tagamine muutuva kliima tingimustes, 6)  ühisvoolse valgala muutmine lahkvoolseks ning säästvaid sademevee­lahendusi kaasavate näidisalade projekteerimine ja väljaehitamine, 7) sademevee kui loodusressursi ulatuslikum kasutamine, 8) linna elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduva kliimamuutuste mõju hindamine, leevendamine ning seire, 9) sihtrühmade teavitamine kliimamuutuste mõjudest.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.