LOE LISA 6.2

Mitmeotstarbelised elamupiirkonnad

See lõik on tugevalt seotud sihiga „Sõbralik linnaruum“, täpsemalt eriilmeliste keskustega. Tallinn peaks toimima mitmekeskuselise linnana, kus enamik kodusid on keskuste mõjualas. Seega peaks enamikul inimestest olema võimalik vähemalt osa igapäevaeluks vajalikest teenustest tarbida kodu lähedal. See muudab teenused kättesaadavamaks suuremale hulgale inimestest, vähendab transpordi- ja ajakulu ning muudab naabruskonnad vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks. Lisaks võimaldab see pakkuda suuramale hulgale inimestest paremat ühistranspordiühendust, sest keskuste kui suhteliselt tihedalt asustatud punktide vahele on võimalik luua parem ühistranspordiühendus kui keskustest väljas. Transpordi keskkonnamõjude vähendamise teel aitab see kaasa ka energiamajanduse ja kliima valdkonna eesmärkide saavutamisele.

Teemakäsitluse olulisus tuleneb asjaolust, et viimasel 20–30 aastal on arendatud suhteliselt suure elanike arvuga kortermajade piirkondi väljaspool keskuste mõjuala ja ilma uue keskuseta. Seda protsessi pole aga hilja ümber pöörata, sest praegu on veel ¾ Tallinna elamupindadest keskuste mõjualas. Osakaalu hoidmiseks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et edaspidi rajatakse tihedam asustus ainult keskuste mõjupiirkonda ja väljaspool keskusi tohib olla ainult väiksema tihedusega asustus. Kuna kogemus kinnitab, et see ei juhtu pelgalt turutingimustel, siis rõhutabki lõigu esimene lause linna aktiivset rolli elukeskkonna kujundamisel. See ei tähenda aga, et keskuste mõjualasse planeeritakse väga suurt asustustihedust. Pigem kavandatakse vajaduse korral uusi keskusi, et ei tekiks ühte (või mitut) liiga tihedat keskust. Samas on keskused erinevad, et oleks võimalik valida erinevate elukeskkondade vahel. Seetõttu ei ole ka keskused ja nende mõjualad identsed. Näiteks ei pea keskust käsitlema kui punktobjekti. Sihi „Sõbralik linnaruum“ juures olevalt kaardilt on näha, et keskuste mõjualad kattuvad ja keskused ise võivad moodustada võrgustikke, mille ühendused muutuvad sisuliselt keskuse osaks. Ilmekas näide on siin see, kuidas Pärnu maantee on peaaegu kuni Järve asumini keskuse iseloomuga ning ka Tartu maantee äärde on järjest rohkem tegevusi koondunud – see loob eelduse linnasüdant mõtteliselt kuni Ülemiste linnaku ja lennujaamani pikendada.

Sihi „Kodu, mis algab tänavast“ saavutamine eeldab nii tihedat koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka seda koostööd raamistavate juhendmaterjalide väljatöötamist, et anda kõikidele osalistele selgem arusaam linna ruumilise arengu suundumistest. Koostöö toimimiseks suurendab linn võimekust üldplaneeringuid kiiremini ajakohastada ja välja töötada üldplaneeringute elluviimise suuniseid, nende elluviimise hindamise süsteemi ja muid planeerimise abimaterjale.

Kuna linn on teenuseosutaja ja osaliselt ka eluruumide pakkuja, saab ta kaasa aidata sellega, et planeerib enda osutatavad teenused ja arendatavad eluruumid kas keskustesse või vähemalt nende mõjualasse ning arendab välja vajalikud (ühistranspordi)ühendused.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.