LOE LISA 2.6

Loovate inimeste linn

21. sajandit nimetatakse ka loova majanduse sajandiks. Loov majandus on majanduse arenenum etapp, mis tuleb pärast efektiivsusele suunatud majandust. Termini autor John Howkins on määratlenud loova majanduse kui „uudsete loominguliste väärtuste looja, vastandatuna traditsioonilistele väärtust loovatele ressurssidele, nagu maa, tööjõud ja kapital“. Mõne eksperdi meelest on loovus 21. sajandi arenenud riikide majandust iseloomustav kese, samamoodi nagu tööstustootmine oli 19. ja 20. sajandil.

Selle sajandi kiirenev tehnoloogiline areng nõuab ühiskonnalt ennekõike loovust, julgust muuta vanu tegutsemisviise ja näha asju uues valguses. Loovust ei ole vaja üksnes rikkama ühiskonna loomiseks, vaid ka kestlikkuse tagamiseks. Loovus ja uuendused on omavahel seotud. Kui innovatsioon on konkreetsete protsesside, toodete või teenuste uut ja paremat moodi loomine või osutamine, siis loovus on omadus, mis innovatsiooni võimaldab. Mida suurema kaaluga on kultuur ja kultuurilised tegevused ühiskonnas, seda suurem on selle ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni võimekus. Kultuur toidab loovat kujutlusvõimet. Kuivõrd see nõuab kognitiivsete protsesside koostööd ja oskust mõelda analoogiate kaudu või mittelineaarselt, aitab see lõhkuda eri distsipliinide vahelisi kunstlikke piire. Seni on räägitud sildade loomisest ennekõike teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahele, ent kolmikheeliksi põhimõttel peaks selle protsessi püsiosa olema ka kultuuritegevus.

Loovus seostub inimeste võimega mõelda uuenduslikult ja kasutada kujutlusvõimet, et lahendada probleeme tavapärasest erinevalt. Kultuurilise konteksti tunnetus areneb inimestel, kes osalevad pidevalt kultuuriprotsessides. Need inimesed tunnetavad, mis on parasjagu uus ja asjakohane ning kuidas see seostub traditsiooniga.1

Sündmused toodavad otsese mõjuna riigile, linnale ja siin tegutsevatele ettevõtjatele majanduslikku kasu ja aitavad kaasa linna tuntuse kasvule. Tallinna kultuurikalender on juba praegu küllaltki rikkalik, kuid kuna Tallinna elanike ja külaliste hulk on kasvutrendis, siis sellest tulenevalt suureneb ka vajadus kultuuriteenuste järele.

Kasvab ka Tallinnas korraldatavate kõrgetasemeliste kultuuriürituste arv ning klassikalise, elektroonilise ja vanamuusika kontsertide külastatavus. Tallinnas asuvad paljud kontserdiorganisatsioonid professionaalsete kultuurikorraldajatega. Nende väga heal tasemel festivalid on saanud traditsiooniks ja publikuhuvi on arvestatav. Erinevalt väiksematest kohtadest jagub pealinna piisavalt kultuurikorraldajaid.

Linn soodustab ja toetab suurvõistluste korraldamise õiguste taotlemist. 2019. aastal toimus Tallinnas ligi 100 rahvusvahelist spordiüritust, neist 24 olid tiitli- või karikavõistlused. Majandusliku mõju hindamisel tehakse koostööd Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Paljude suurvõistluste majanduslikku mõju on juba analüüsitud (nt Tallinna Maraton 2018 osalejad tegid võistlusel osalemise raames kulutusi ca 5 mln eurot, millest maksti käibemaksu 671 000 eurot). Suure mõjuga üritusi on teisigi – Ironman, UEFA Super Cup, maadlusturniir Tallinn Open, curling’u maailmameistrivõistlused jne. Tiitlivõistlusi, mille korraldamise õigus saadakse konkursiga, on üha rohkem. See näitab, et Tallinn on tuntud heal tasemel võistluste korraldamise paigana. Lisaks on siin toimunud suurüritusi kajastatud üle maailma ja neid on jälginud miljonid spordihuvilised (nt UEFA Super Cupil 50 mln ja curling’u maailmameistrivõistlustel 25 mln vaatajat). Praegused ressursid ja võimalused (võistluspaigad, hotellikohtade arv, sihtkohad Tallinna lennujaama jm) on tõenäoliselt maksimumilähedaselt ära kasutatud ja kõrgema taseme võistluste korraldamise õiguse saamine võib olla küsitav (nt Kadrioru staadion vastab tingimustele, kus saab korraldada kõrgeima taseme võistlusena U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi, Tallinnas puudub 50 m ujula, suurimate spordisaalide istekohtade arv seab samuti piiranguid suuremate võistluste korraldamise taotlemisel). Ideaalis võiks Tallinn olla suuteline võõrustama igal aastal vähemalt viie populaarse spordiala suurvõistlust, millele lisanduvad väiksemate alade tiitli- ja karikavõistlused.

Eraldi teemana väärivad mainimist rahvusvahelised konverentsid. Need võimaldavad teha Tallinna rahvusvaheliselt tuntumaks, meelitada siia oma ala tippe, sh suurendada loomeinimeste ringkonda ja vahetada oskusteavet. Kõik see aitab kaasa ettevõtluse, teaduse ja innovatsiooni arengule ning toetab Tallinna ja Helsingi kujunemist Põhja-Euroopa targa majanduse südameks. 2019. a oli ärireiside osakaal 25%. Konverentsiturismi eesmärgil külastajaid oli vaid 3%, s.o protsendi võrra vähem, kui eelneval aastal. Eestit tervikuna külastas aga ligi 60 000 konverentsidelegaati ehk 10% rohkem kui 2018. aastal. Hinnanguliselt kaotab Eesti igal aastal kahjuks kümneid konverentside korraldamise võimalusi ja hinnanguliselt 20 miljonit eurot tulu sobivate suurte konverentsiruumide puudumise tõttu. Seetõttu tuleb leida lahendus tänapäevase mitmeotstarbelise konverentsikeskuse väljaarendamiseks.


  1. Kaevats, M. (2018). Loov ja õppiv Eesti. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Lk 18–20

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.