LOE LISA 3.1 – Terve Tallinn liigub

Miks selline siht?

Siht „Terve Tallinn liigub“ ühendab endas kahte olulist teemat: tervis ja liikumine. Tavaliselt käsitletakse eraldi tervist ja/või tervishoidu ning transporti, kuid arengustrateegiat koostades leiti, et kohaliku omavalitsuse seisukohast on tervis sedavõrd tihedalt transpordi ja liikumisega seotud, et neid on võimalik koos käsitleda. Sihis peituv sõnamäng viitab ka sellele, et kõikidele peavad olema tagatud liikumisvõimalused nii igapäevasteks toimetusteks kui ka rekreatsioonieesmärkidel. Seetõttu saab sihis „Sõbralik linnaruum“ mainitud ligipääsetavuse põhimõte siin eraldi alalõigu, et rõhutada selle teema tähtsust.

Hea tervis pole kasulik ainult inimesele endale, vaid kogu ühiskonnale. Terve inimene on suurema töövõimega, tema haiguste ravimiseks ning talle haigushüvitise ja sotsiaaltoetuste maksmiseks tehtavad kulud on väiksemad. Inimeste kehv tervis piirab majanduskasvu eelkõige järgmistel põhjustel: see suurendab tõenäosust varem pensionile jääda ning riigi kulusid seoses haiguste ravi ja rehabilitatsiooniga ning see vähendab tööturul osalemist, töötundide arvu ja sissetulekut. Seega on tervena elatud eluiga kriitilise tähtsusega selleks, et suurendada eakate tööhõivet.

Siht „Terve Tallinn liigub“ on tihedas seoses ka teiste sihtidega. Tugev sünergiline seos on sihiga „Sõbralik linnaruum“ – kvaliteetsem avalik ruum soodustab jalgsi, jalgrattaga ja ühissõidukitega liikumist, vähendab sundliikumist ja muudab väljas viibimise meeldivamaks. Aktiivsete liikumisviiside ja ühistranspordi suurem kasutus aga muudab linnaruumi sõbralikumaks, sest tänavatel on rohkem inimesi ja vähem autosid. Sihi „Loov maailmalinn“ saavutamine sõltub osaliselt sellest, kui head on nii linnasisesed, regionaalsed kui ka rahvusvahelised ühendused. Sihi „Roheline pööre“ all kavandatu elluviimine sõltub paljuski transpordi keskkonnamõjude vähendamisest ja sihi „Kodu, mis algab tänavast“ täitmist mõjutab maapealsete parkimiskohtade vähendamine.

Siht „Terve Tallinn liigub“ avaldab otsest mõju ülemaailmsetele säästva arengu eesmärkidele 3 „Hea tervis ja heaolu“, 10 „Ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“. Sihi alateema „Tervislikud eluviisid“ vastab säästva arengu alaeesmärgile 3.8. Alateema „Uuel tasemel liikuvusteenus“, mis seab sihiks selle, et linlased viibiksid rohkem värskes õhus ja saaksid oma toimetused tehtud mugavalt, autot omamata, panustab säästva arengu alaeesmärgi 11.2 saavutamisse. Alateema „Inimesekeskne linnaruumidisain“ käsitleb ebavõrdsuse vähendamist ning avaldab mõju alaeesmärgi 10.2 täitmisele. Kaudset mõju avaldab siht ka säästva arengu eesmärkidele 1 „Kaotada vaesus“, 5 „Sooline võrdõiguslikkus“, 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“. Siht tervikuna toetab sellise linnaruumi loomist, mis tagab võrdsed võimalused liikumiseks. See annab tallinlastele võrdsemad võimalused, et ennast teostada ja oma elujärge parandada.

Sihi seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

YRO YRO YRO YRO YRO YRO

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Sihi suunas liikumist hinnatakse peamiselt tervisenäitajate, liikumisharrastuse ja liikuvuse mõõdikute abil.

Tervena elada jäänud aastad on üks säästva arengu eesmärgi „Tervis ja heaolu“ näitajaid ja „Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ üks kolmest põhinäitajast. Eestis tervikuna on viimase viieteistkümne aasta jooksul tervena elada jäänud aastate arv (vanuses 0) näidanud teatavat kasvutrendi, kasvades 50 eluaastalt (2005) 54 eluaastale (2018) ning ulatudes vahepealsetel aastatel (2016 ja 2017) 57 eluaastani. Harjumaal on see näitaja püsivalt veidi parem: tervena elada jäänud aastad on kasvanud 55,86-lt (2006) 57,83-le (2018), kõige kõrgem (59,08) oli see näitaja 2007/2008. aastal. Naiste ja meeste puhul näitaja veidi erineb: kui Harjumaa naiste puhul on tervena elada jäänud aastad kasvanud 58,1-lt (2006) 58,4-ni (2018), siis meeste puhul on näitaja vastavalt 53,7 (2006) ja 57,4 (2018). Kuna praegu ei avaldata seda statistikat Tallinna kohta Harjumaast eraldi, siis tuleb muu hulgas kaaluda, kas selle statistika kogumine on mõistlik või tuleb tallinlaste tervise hindamisel piirduda Harjumaa näitajatega.

Ka Euroopa Liidu riikides keskmiselt on tervena elada jäänud aastate arv viimase kümnendi jooksul kasvanud 61,8-lt (2010) 64,0-ni (2018). Nagu näha, jääb nii Harjumaa kui ka Eesti tervikuna Euroopa Liidu keskmisele märgatavalt alla, positsioneerudes eelviimasele kohale Läti järele. Seega peame vaieldamatult tegutsema selle nimel, et tervena elada jäänud aastate arv kasvaks märgatavalt.

Tervelt elatud eluea kasv on riikliku „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ (RTA) peamine mõõdik. Igal aastal toimub RTA juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning KOV tasandi ühine aruteluseminar, kus esitletakse saavutatud tulemusi, arutatakse läbi tekkinud selgitatakse välja horisontaalsed teemad, mis vajavad lahendamist. St. et Tallinn on üks osapool, kes aitab kaas antud eesmärgi saavutamisele ja hindab antud näitajat eelkõige kontekstis, kas paranenud on need Tallinna tegevusvaldkondade näitajad, mis peaksid tervena elatud eluea tõusule kaasa aitama. Nt kas liikumisharrastusega tegelevate inimeste osakaal on tõusnud.

Tervis ja liikumine on omavahel tihedas seoses. See, milliseid igapäevaseid liikumisviise inimene eelistab, sõltub lisaks teadlikkusele ka sellest, kui mugav üks või teine liikumisviis talle parasjagu on. Seda hinnatakse nii objektiivsete näitajatega (liikumisviiside jaotus) kui ka subjektiivsete näitajate (liikumisvõimalustega rahul olevate inimeste osakaal) kaudu. Iga-aastaste rahulolu-uuringutega selgitatakse välja, milliste liikumisvõimaluste aspektidega ollakse rohkem või vähem rahul. 2019. aasta uuring näitas, et uurimisalustest valdkondadest oldi kõige vähem rahul kodulähedaste jalgrataste parkimise ja hoiu võimalustega, samuti valmistas muret autoparklatega seonduv (nii piisavus kui ka parkimiskord kodu juures). Enim täielikku rahulolematust väljendati jalgrattateede piisavuse ja kvartalisiseste sõiduteede talvise hooldamise üle. Tuleb märkida, et kõikide teede olukorra ja liiklemisvõimalustega seotud uurimisaspektide puhul jäi väga rahul olevate inimeste osakaal väikeseks, seda eriti jalgrattaga liiklemise ja erivajadustega inimeste liikumisvõimalustega seoses (vt alltoodud joonis).

Rahuolu teedega

Joonis 1. Rahuolu teede olukorra ja liiklemisvõimalustega oma linnaosas (tallinlaste rahuloluküsitlus 2019).

Viimase viie aasta võrdluses on rahulolu enamiku aspektidega jäänud samale tasemele või paranenud, sealjuures kõige enam on paranenud kvartalisiseste sõidu- ja kõnniteede seisukorrale antud hinnangud. Hinnangud on halvenenud üksikute aspektide puhul, nt ollakse vähem rahul jalgrattateede ja autoparklate piisavuse ning jalgrataste kodu juures parkimise ja hoiu võimalustega. Liikumisviiside jaotuse tasakaal on võetud eraldi eesmärgiks liikuvuse valdkonnas: Tallinna regiooni elanikud teevad aastaks 2025 vähemalt 50% ja aastaks 2035 vähemalt 70% igapäevastest liikumistest ühissõidukiga, jalgsi või jalgrattaga. Eriti oluline on siin just aktiivsete liikumisviiside osakaalu kasv, sest selles on kõige suurem positiivne mõju inimeste tervisele. Eraldi mõõdetakse seda, kui suur osa koolilastest saab liikuda iseseisvalt. Otsene seos tervise ja liikuvuse vahel on ka liiklusohutusel. Seega jälgitakse selle sihi all liikuvuse valdkonna ohutusega seotud mõõdikuid (liiklejad tajuvad Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna ning inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv väheneb poole võrra).

Rahuolu teede olukorraga

Tabel 1. Rahulolu oma linnaosa teede olukorra ja liiklemisvõimalustega linnaosade võrdluses ( aritmeetilised keskmised neljapalli skaalal, kus 1 = ”ei ole üldse rahul” ja 4 = ”olen väga rahul”) (tallinlaste rahuloluküsitlus 2019).

Inimeste liikumisviisi valikut mõjutavad paljud asjaolud. Seega tuleb strateegilise sihi poole liikumisel arvestada ka muid seotud näitajaid. Näiteks jälgitakse, kuivõrd terviklik on rattateede põhi- ja tervisevõrk (sh kui suurele osale inimestest on rattateede põhivõrk kättesaadav kuni 500 m kaugusel), kui hästi on võimalik ühissõidukiga jõuda kümnesse olulisemasse sihtkohta linnas, kuivõrd on tagatud ühissõidukipeatuste olemasolu kuni 400 m kaugusel enamikust tallinlastest ning kui suur osa elanikest pääseb takistusteta ühissõidukipeatusesse. Ühistranspordi eelistamise seisukohast on oluline, et see oleks kiire, mistõttu on liikuvuse valdkonna üks mõõdik, mida jälgitakse ka kõnealuse strateegilise sihi puhul, ühissõidukiga tehtava sõidu kestus: sõit ei tohiks võtta keskmiselt rohkem kui pool tundi, Tallinna olulisemate keskuste vahel reeglina mitte rohkem kui 20 minutit. Ligipääsetavuse puhul jälgitakse veel ühissõidukite ja peatuste vastavust universaalse disaini nõuetele ja kõrgete äärekividega ülekäigukohtade arvu vähenemist. Ligipääsetavuse kohta annab täpsema ülevaate [ligipääsetavuse infosüsteem] (https://lips.tallinn.ee/est).

Nagu mainitud tervelt elatud eluea mõõdiku juures, siis sihi poole liikumise hindamiseks jälgitakse veel eri valdkondades seatud mõõdikuid. Näiteks tervena elatud eluaastate arvu kasvu toetab regulaarne liikumisharrastusega tegelemine. Aktiivne liikumine mõjutab otseselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning seeläbi tervena elatud eluaastaid. Selleks jälgitakse, kuidas muutub tallinlaste (vanuses 15−74) tegelemine regulaarse liikumisharrastusega (eesmärk: liigub teadlikult vähemalt kaks korda nädalas 30 minutit) ning noorte (vanuses 7−19) osakaal, kes on iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivsed.

Tervena elatud eluaastate arvu suurendamiseks on oluline, et inimesed oleksid terviseteadlikumad, toituksid tasakaalustatumalt ja riskikäitumine väheneks. Jälgitakse, kuidas muutub ebavõrdsus tervises (Tervise Arengu Instituudi hinnang) ning järjepidevalt jälgitakse kõiki tervishoiuvaldkonna tegevusprogrammide mõõdikuid. Ka suurem rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavusega ning suurem tervisekontrolliga hõlmatud õpilaste osakaal toetavad seda, et inimesed elaksid kauem tervena.

Lisaks, sarnaselt sihiga „Sõbralik linnaruum“ on ka sihi „Terve Tallinn liigub“ saavutamiseks vaja, et linnal oleks selleks vajalikku kinnisvara, näiteks taristu arendamiseks. Sellest tulenevalt jälgitakse ka selle mõõdiku sihttaseme saavutamist.

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Kuna siht „Terve Tallinn liigub“ käsitleb nii inimeste tervist kui ka liikumist, aitavad selle saavutamisele kõige otsesemalt kaasa tervise ja tervishoiu, liikuvuse ning liikumisharrastuse ja spordi valdkonnad. Samuti on strateegilise sihi saavutamisel väga oluline roll linnaplaneerimise ja linnavara valdkonnal, mis toetavad oma tegevusprogrammidega selle saavutamist, et kogu linnaruum on tervist ja liikumist toetav ning ligipääsetav. Tervise ja tervishoiu valdkonna kõik tegevusprogrammid aitavad kaasa sellele, et tallinlased oleksid tervemad ja elaksid kauem ning elukeskkonnast ja inimeste tervisekäitumisest tulenevad riskid oleksid minimaalsed. Eelkõige panustatakse terviseteadlikkuse kasvu ja riskikäitumise ennetamisse, soodustades tervislikumaid valikuid ja eluviisi. Optimaalne kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, turvaline liiklemine ja vaba aja veetmine, riskivaba seksuaalkäitumine ning sõltuvust tekitavate harjumuste puudumine aitavad ennetada paljusid haigusi ja olla inimestel võimalikult terve kogu elu. Eraldi pööratakse tähelepanu laste ja noorte tervise ja turvalise arengu tagamisele, kuna lapseeas saadud kogemuste mõjul kujunevad täiskasvanu väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskus ja tervisekäitumine. Tervist toetav töö-, õpi- ja elukeskkond ning vajaduse korral kättesaadavad ja nüüdisaegsed tervishoiuteenused annavad samuti oma osa sellesse, et linlased elaksid kauem tervena.

Aktiivsetel liikumisviisidel on suur mõju inimese tervisele. Nii nagu sihi „Sõbralik linnaruum“ puhul, toetab liikuvuse valdkond ka sihi „Terve Tallinn liigub“ saavutamist Tallinna liikuvuse parema tasakaalu poole püüdlemisega. Selleks on vaja suurendada igapäevaste liikumiste osakaalu ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. Kiired, mugavad ja meeldivad ühistranspordiühendused nii linna keskuste vahel kui ka lähivaldadega loovad eelduse selleks, et inimesed eelistaksid liikumisel isikliku auto asemel ühistransporti ja kombineeriksid liikumisviise omavahel. See omakorda aitab vähendada autode hulka linnaruumis, muuta autoliikluse sujuvamaks ja vähendada ummikuid. Valdkond tegeleb ka sellega, et Tallinnas rakendataks universaalse disaini põhimõtteid, mis võimaldavad kõigil linnas kõrvalise abita liikuda. Tallinna tänavad, kõnniteed, ühissõidukipeatused ja rattateede põhivõrk peavad olema kõigile aasta läbi ligipääsetavad. Et iseseisvalt saaksid liikuda nii lapsed kui ka eakad, on väga tähtis pöörata tähelepanu ohutuse tagamisele. See eeldab terviklikult kujundatud linnaruumi, heas korras ja aasta läbi hooldatud tänavaid ja kõnniteid, liiklust rahustavate võtete ja kiiruspiirangute kasutamist, kuid samuti liiklejate hoolivat suhtumist üksteisesse. Liikumisharrastuse valdkond toetab aktiivset ja sportlikku eluviisi teadlikkuse parandamise, sporditaristu ja -teenuste arendamise ning toetuste kaudu. Eesmärgiks on võetud, et liikumisharrastus on iga linlase elu loomulik osa ning seda toetavad mitmekülgsed võimalused nii kodu vahetus läheduses kui ka kaugemal ülelinnalistes spordirajatistes.

Linnaplaneerimine toetab sihti „Terve Tallinn liigub“, kujundades sõbralikku linnaruumi. Nagu eespool öeldud, on nende kahe sihi saavutamine omavahel tihedalt seotud. Lisaks nähakse planeeringutes ette konkreetsed atraktiivsed värskes õhus viibimise kohad, mis innustavad inimesi värskes õhus aega veetma, sõltumata ilmast. Väga oluline on ka ka üleujutusriski ja soojussaarte mõju vähendamine. Ligipääsetavuse poliitikat kujundades hoolitseb linn selle eest, et linnaruum kujundatakse kõigile ligipääsetavaks.

Linnavara hoidmine ja arendamine toetab sihi saavutamist eelkõige sellega, et linnal oleks uuel tasemel liikuvusteenuste arendamiseks piisavalt vajalikku maad või õigusi. Samuti muudetakse linnakeskkond ligipääsetavaks, rakendades kinnisvarakeskkonna kujundamisel universaalse disaini põhimõtteid. Selleks tehakse planeerimis- ja maakorraldustoiminguid ning osaletakse seotud poliitikat põhimõtete ja juhendite väljatöötamisel. Tervist toetava elukeskkonna tagamist toetatakse uuenduslikke lahendusi kasutava hoonestu tegevusprogrammi kaudu, mis aitab tagada uuendavates linnahoonetes (sh tervise-, hoolekande- ja haridusasutustes) hea sisekliima ja normikohase CO2 taseme.

Lisaks eelnimetatud kolmele valdkonnale võib ka järgmiste valdkondade puhul nimetada aspekte, mis aitavad sihi „Terve Tallinn liigub“ saavutamisele kaasa.

Sotsiaalhoolekanne toetab linlaste iseseisvat toimetulekut, andes vajaduspõhiseid, vaesusriski sattumist ennetavaid toetusi ja toetades juba puuduses elavaid inimesi. Sotsiaalhoolekanne aitab seeläbi kaasa sellele, et inimesed oleksid vaimselt ja füüsiliselt tervemad ning elaksid kauem.

Linnamaastik – atraktiivne linnaruum soodustab värskes õhus viibimist ja ohutut liikumist vaba aja veetmise kohtades, näiteks parkides, mängu- ja jääväljakutel ning koerte jalutusväljakutel. Valdkond aitab sihi „Terve Tallinn liigub“ saavutamisele kaasa sellega, et linna haljas- ja rohealad on ligipääsetavad ja atraktiivsed, kutsuvad inimesi seal liikuma ning nende funktsioonid lähtuvad linnaelanike vajadustest. Valdkond aitab mänguväljakute võrgustiku planeerimisega ning mänguväljakute ehitamise ja hooldamisega kaasa sellele, et lastel oleks rohkem võimalusi ja põhjusi veeta aega õues, mis omakorda toetab nende tervist. Ka koerte jalutusväljakute hooldamine aitab kaasa sellele, et linlased tunneksid end lemmikloomaga õues viibides hästi. Valdkond annab oma osa sihi saavutamisel ka muude hooajaliste või ühekordsete projektidega (nt ajutised välikäimlad, joogikohad ja jääväljakud), mis kõik toetavad värskes õhus viibimist ja liikumist.

Keskkonnahoid – sarnaselt linnamaastikuga aitab valdkond muuta linnaruumi selliseks, et see kutsuks linlasi õue minema ja seal liikuma ilmast sõltumata. Näiteks kõrghaljastus pakub varju kuumal suveilmal või vihmasel sügisel. Lisaks tegeleb valdkond teemadega, millel on otsene mõju tervisele – puhas vesi ja õhk ning vähem müra.

Tehnovõrgud – valgustusel, mis muudab linnaruumi ka pimedamal ajal kasutatavaks, on suur tähtsus nii igapäevaste liikumiste kui ka liikumisharrastuse seisukohalt.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda. Andmekaitsetingimustest