LOE LISA 5.1 – Heatahtlik kogukond

Miks selline siht?

Arengustrateegia põhirõhk on arusaadavalt ruumilisel arengul ja liikuvusel. Need on teemad, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesanded ja millega seoses on linnaelanikel linnale kõige suuremad ootused. Samas ei saa unustada, et lisaks füüsilisele on linn ka sotsiaalne ökosüsteem ning nii linnaruumi planeerides kui ka avalikke teenuseid osutades on võimalik suuremal või vähemal määral mõjutada nii inimeste omavahelist läbikäimist kui ka nende sotsiaal-majanduslikku hakkamasaamist. Paljuski on heatahtliku kogukonna sihi saavutamine seotud teiste sihtide täitmisega (nt kohtumisi ja tegevusi soodustava linnaruumi, kaasava haridussüsteemi või heade töökohtade loomisega), kuid on ka täiesti eraldiseisvaid tegevusi, mis tulenevad peamiselt just antud sihist. Sihi kokkuvõttes on esile toodud peamised aspektid, mille abil sihti mõtestatakse. Lause „Naabruskondades koos elavad ühiskonnagrupid“ viitab ruumilise sidususe tekitamisele erinevate ühiskonnagruppide vahel. Turvalisust käsitletakse nii subjektiivse turvatunde paranemise kui ka objektiivselt hinnatavate õnnetuste ja kuritegevuse vähenemise kontekstis. Selle sihi puhul on olulisel kohal abivajajate aitamine – kas täiesti iseseisvale toimetulekule tagasi aitamine, osalise iseseisva toimetuleku võimaldamine või vajaduse korral ka püsiva abi osutamine. Heatahtlikkuse kaudu on mõtestatud ka kodanikuühiskonda – hoolimist linnast, kogukonnast, kaaslinlastest ja ühiselt jagatud väärtustest. See on kindlasti teema, kus suhteliselt noorel demokraatial on arenguruumi.

ÜRO säästva arengu eesmärkidest panustab siht „Heatahtlik kogukond“ eelkõige vaesuse kaotamisse (nr 1), soolise võrdõiguslikkuse suurendamisse (nr 5), ebavõrdsuse vähendamisse (nr 10) ja kaasavatesse institutsioonidesse (nr 16). „Eesti 2035“ sihtidest on see otseses seoses avatud, hooliva ja koostöömeelse ühiskonnaga. Väikse erinevusena on kultuurivaldkonna teemad Tallinna arengustrateegias lahti mõtestatud pigem sihi „Loov maailmalinn“ raames.

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Sihi suunas liikumist hinnatakse kahe peamise mõõdiku abil: püsiva suhtelise vaesuse määr ja turvatunne avalikus ruumis. Lisaks hakatakse kasutama ka hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikut ja ühiskonnarühmade vaheliste kontaktide mõõdikut, võttes kasutusele kas riigi poolt strateegia „Eesti 2035“ raames väljatöötatavad mõõdikud või töötades need ise välja.

Püsiva suhtelises vaesuses olevate inimeste määr on „Eesti 2035“ mõõdik, mis näitab kui suur on nende inimeste osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Püsiv suhteline vaesus peegeldab sissetulekute jaotust ühiskonnas: kui inimeste sissetulekud kasvavad, kuid sissetulekute jaotus elanike vahel jääb samaks, siis suhtelise vaesuse määr ühiskonnas ei muutu. Tallinlaste suhtelise vaesuse määr jääb Eesti keskmisest – (16,7% aastal 2018) – märkimisväärselt madalamale, olles ELi keskmisega samal tasemel (12% aastal 2018)1. Püsiva suhtelise vaesuse määra kasv peegeldab „Põimitud ühiskonna“ selgituse juures välja toodud tendentsi, mida on täheldatud paljudes Euroopa ja USA linnades, et jõukuse suurenemisega sageli suureneb jõukuse vahe erinevate sissetuleku gruppide vahel. Laste suhtelise vaesuse määr on samal perioodil Tallinnas kasvanud oluliselt vähem 11,5-lt 12,1-le, Eestis tervikuna vähenes vastav näitaja 17,3-lt ja 15,2-le. Lisaks püsiva suhtelise vaesuse määra muutumisele tuleb väärika ja iseseisva elu tagamise kontekstis jälgida sotsiaalhoolekande valdkonna eesmärkides ja tegevusprogrammides seatud mõõdikute sihttasemete saavutamist.

Turvatunnet oma linnaosas (mõõdik oma linnaosa avalikes kohtades ennast täiesti turvaliselt tundvate elanike osakaal) mõõdetakse iga-aastase rahulolu-uuringuga. Oma linnaosas ennast täiesti või pigem turvaliselt tundvate elanike osakaal kokku on 2012. aastaga võrreldes suurenenud 18 protsendi võrra. Sealhulgas on veel rohkem (33 protsendi võrra) suurenenud nende osakaal, kes tunnevad end täiesti turvaliselt. Ülevaate 2018. a uuringu tulemustest linnaosade kaupa annab järgnev joonis.

Tallinlaste turvatunne

Joonis 1. Kuivõrd turvaliselt tunnevad tallinlased end oma linnaosa avalikes kohtades (%). (Tallinna elanike rahuloluküsitlus 2018).

Kuna ennast täiesti turvaliselt ning pigem turvaliselt tundvate elanike osakaal on juba üle 90 %, siis peaks kasvama ennast täiesti turvaliselt tundvate inimeste osakaal (ilma et langeks summaarne turvatunde osakaal).

Kuna siht „Heatahtlik kogukond“ käsitleb ka eraldatust, siis jälgitakse Tallinna asumite keskmiste sissetulekute muutumist. See annab tunnistust sellest, kuivõrd erineb linnaosades ja asumites elanike majanduslik seis. 2018. aastal teeniti Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), kuid Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisele ligi 100 euroga alla.2

Sissetulekute ebavõrdsus (sissetulekukvintiilide suhte kordaja) on ka üks säästva arengu näitajaid. Alates 2000. aastast on kvintiilide suhte kordaja vähenenud Eestis 6,3-lt 5,1-le (2018). Euroopa Liidu riikide seas on Eesti selle poolest 9. kohal. ELi liikmesriikide näitajate rahvaarvuga kaalutud keskmise väärtuse järgi oli Eestis 2017/2018. a sellel 20%-l elanikkonnast, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suurim, 5,1 korda suurem sissetulek kui sellel 20%-l elanikkonnast, kelle ekvivalentnetosissetulek oli kõige väiksem. Kõnealune kordaja erines ELi liikmesriikide vahel märkimisväärselt, olles 3,4 Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis, rohkem kui 6,0 Kreekas, Lätis, Rumeenias ja Hispaanias ning rohkem kui 7,0 Leedus ja kõige suurem ehk 8,2 Bulgaarias.3 Tallinnas oli see näitaja 2018. aastal võrdne Eesti keskmisega ehk 5,1.

Strateegilise sihi poole liikumist hinnatakse ka muudes panustavates valdkondades seatud mõõdikute alusel. Näiteks turvatunne avalikus ruumis saab kasvada siis, kui väheneb inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv (2019. a oli 505 inimkannatanuga liiklusõnnetust) ja muude inimkannatanutega õnnetuste arv (2018. a registreerisid Tallinnas asuvad tervishoiuteenuste osutajad 76 055 vigastust) ning väheneb süütegude arv. Turvalisust suurendab ka sissetulekute ebavõrdsuse vähenemine, mida mõjutab omakorda näiteks ebavõrdsuse vähenemine tervises, samuti esmatasandi arstiabi ja eriarstiabi kättesaadavuse mõõdikud. Kahtlemata mõjutavad sissetulekute ebavõrdsuse vähenemist kõik hariduse ja noorsootöö valdkonna eesmärgid ja tegevusprogrammid, kuna just haridussüsteemi kaudu on võimalik kaasa aidata sellele, et kõikidel inimestel oleksid võrdväärsed võimalused omandada tööks head üldoskused ning tipptasemel teadmised.

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Strateegiline siht „Heatahtlik kogukond“ käsitleb eelkõige inimestevahelisi suhteid, linnaruumi turvalisust ning väärika elu ja iseseisva toimetuleku tagamist. Nendesse teemadesse panustavad kõige otsesemalt sotsiaalhoolekande, tervishoiu ning ettevõtluskeskkonna valdkonnad.

Sotsiaalhoolekande valdkonna tegevusprogrammid panustavad iseseisvasse toimetulekusse, et kõigile abivajajatele oleks tagatud väärikas elu ja toimetulek. Selleks pakutakse hoolekandeteenuseid ja makstakse sotsiaaltoetusi lastele ja peredele, puuetega inimestele, eakatele ja muudele riskirühmadele. Valdkonna tegevustes eelistatakse meetmeid, mis aitavad parandada inimese võimet korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Siinkohal on väga tähtis õigeaegne ja tervislik abivajaduse hindamine ning abi korraldamine. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks osutatavad teenused aitavad samuti kaasa linlaste turvatunde loomisele. Turvatunde tugevdamiseks pakutakse ka abivajajatele teenuseid, mille eesmärk on tagada kannatanutele nende vajadusi arvestav abi ja võimalus alustada uut, vägivallata elu. Selleks pakutakse nii perekonda toetavaid teenuseid kui ka turvakoduteenust.

Ettevõtluskeskkond – töökohtade olemasolu (ehk kõrge tööhõive) loob eeldused iseseisvaks toimetulekuks. Ettevõtlusvaldkonna kõigi tegevusprogrammidega kasvatatakse ettevõtlusaktiivsust, parendatakse ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luuakse suuremat lisandväärtust. Nii aidatakse kaasa sellele, et ettevõtted oleksid jätkusuutlikumad ja teeniksid suuremat kasumit, palgad oleksid kõrgemad ning seeläbi paraneks ühiskonna elatustase. Töökeskkondade kohandamine selliselt, et tööl oleks võimalik käia erivajadustega või eakatel inimestel, suurendab just kõige haavatavamate ühiskonnarühmade iseseisva toimetuleku võimalust.

Tervis ja tervishoid – valdkond panustab põimitud ühiskonda ja iseseisvasse toimetulekusse, samuti tugevasse turvatundesse. Selleks tagatakse arstiabi kättesaadavus vähekindlustatud inimestele ning toetatakse laste ja noorte turvalist arengut.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele saab järgmiste valdkondade puhul nimetada veel aspekte, mis aitavad sihi „Heatahtlik kogukond“ poole püüelda.

Korrakaitse – valdkond toetab strateegilise sihi saavutamist eelkõige linlaste teadlikkuse parendamisega sellest, kuidas igaüks ise saab ja peab panustama nii enda kui ka teiste turvalisuse loomisesse. Turvalisuse tagamiseks tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga. Korrakaitse valdkonna prioriteedid turvalisuse tagamisel on eelkõige liiklus, avalik kord ja kaubandus, mis on hõlmatud kõigisse valdkonna tegevusprogrammidesse – ennetustöö, kohalolek ja järelevalve.

Kultuur – valdkond kõigi oma tegevusprogrammidega aitab kaasa, et tallinlased oleksid hoolivamad, sõbralikumad ja sallivamad ning ühiskond oleks põimitum. Valdkond tegeleb sellega, et Tallinna elukeskkond soodustaks loomingulisust ja loovust ning linnas oleksid head võimalused kultuuritegevuseks, mis tihendab inimeste kokkupuudet. Arenev ja uuendusmeelne linnaruum ühendab eri kultuuritaustaga inimesi, huvi oma ja teiste kultuuride vastu on loomulik ja soositud. Toetatakse vähemusrahvuste kultuure tutvustavaid kultuuriüritusi, mis loovad kõigile linlastele võimaluse saada osa vähemusrahvuste traditsioonidest. Eri rahvuste kultuuri väärtustamine loob aga sidusust ja tugevamaid sõprussuhteid Tallinnas elavate eri rahvusrühmade vahel. Samuti toovad kultuuriharrastused kokku erineva sotsiaal-majandusliku taustaga inimesi, luues nii sidusust. Toetatakse ka kodanikuühenduste tegevusi, kes loovad üritusi korraldades kohatunnet ning tugevdavad kogukondade ühtsustunnet.

Haridus ja noorsootöö – hariduse valdkond tagab kõigile linlastele võimaluse omandada head üldoskused ja tipptasemel teadmised ning aitab sellega kaasa iseseisvale ja inimväärsele toimetulekule ning ühiskonna põimumisele. Selleks luuakse sobiv keskkond ja rakendatakse individuaalse õpitee mudelit, mis toetab iga õppija arengut. Ka kõigile hariduslike erivajadustega õppijatele luuakse neile sobivad õppevõimalused ja tagatakse vajalik tugi. Õpetajad kasutavad nüüdisaegseid õppemeetodeid, olles õpilastele innustavaks teejuhiks. Õppimisel on fookuses uued ja tulevikku suunatud oskused. Õppimisvõimaluste arendamine eesti keeles aitab kaasa ühiskonna põimumisele. Tallinna koolid annavad parimat eestikeelset haridust ja ühtlasi arendatakse eesti keeles õppimise võimalusi selleks, et ka uued tulijad saaksid eesti keelt õppida. Hoolitakse ka neist, kes viibivad Eestis ajutiselt, pakkudes võimalust omandada alus- ja üldharidust ka inglise keeles. Noorsootöö tegevused on sihitud just riskirühmade hõlmamisele ning noorte ettevõtlikkuse suurendamisele.

Sport ja liikumisharrastus – inimeste iseseisev toimetulek sõltub suuresti nende tervisest. Valdkond aitab oma tegevustega kaasa sellele, et valdav osa elanikest liiguks ja spordiks aasta läbi ning seeläbi elaksid inimesed kauem tervena. Selleks suurendatakse teadlikkust spordi ja liikumise kasulikkusest ning luuakse kõigile linlastele võimalused liikuda ja sportida nii oma kodu vahetus läheduses kui ka ülelinnalistes spordirajatistes. Liikumine ja sportimine soodustab ka inimeste kokkupuuteid ning need omakorda suurendavad hoolivust ja sidusust. Ka kõikvõimalikud spordiüritused aitavad tuua inimesi kokku ja loovad seeläbi sidususe suurendamise võimalusi.

Linnavara hoidmine ja arendamine – valdkond panustab ühiskonna põimumisse linna kinnisvarakeskkonna ja sotsiaalmajutusüksuste ning munitsipaaleluruumide planeerimisega linna eri piirkondadesse. Koostöös sotsiaalvaldkonnaga aidatakse kaasa sellele, et kõigile abivajajatele oleks tagatud vajadustele ja õigusaktide nõuetele vastav eluruum.

Linnaplaneerimine – valdkonna tegevusprogrammid aitavad kujundada linnaruumi, mis soosib inimeste kohtumisi, mistõttu suureneb sidusus. Rahvarohked tänavad suurendavad turvatunnet. Ohutuse põhimõtete järgi kujundatud ruum vähendab aga õnnetuste arvu.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.