Turvatunne on arengustrateegia „Tallinn 2035“ (ja ka strateegia „Eesti 2035“) mõttekogumiste üks olulisemaid märksõnu. Inimesed soovivad turvalist linna. Ka rahvusvahelistest linna elukvaliteedi uuringutest nähtub, et turvalisus on üks tähtsamaid heaolu eeldusi. Tunnetuslik ja tegelik turvalisus mõjutavad seda, kuidas ja mil määral avalikku ruumi kasutatakse. Seega on turvalisus sõbraliku linnaruumi loomise eeldus.

Nagu sihi kokkuvõtte selgituses on esile toodud, on tajutud turvalisus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Kuigi jätkuvalt peetakse suureks ohuks liikluses esinevaid olukordi, on seda ohtu märkimisväärseks pidavate inimeste osakaal tuntavalt vähenenud: liiklusohule andis hinde 5–7 seitsmepalliskaalal 2016. a 69% ja 2018. a 46% vastanutest¹. Arengustrateegias on võetud sihiks, et Tallinnas saavad kõrvalise abita liikuda nii koolilapsed kui ka eakad, nii ratastooli, lapsekäru kui ka juhtkoeraga liikujad. See kõik aga eeldab, et pööratakse suurt tähelepanu teekondade ja eriti kõnniteede turvalisusele – ja mitte ainult ristmikel. Näiteks Ühendkuningriigis tehtud pensionäride probleeme käsitleva uuringu järgi on koguni 4,3 miljoni pensionäri suurimaid muresid kukkumishirm. Samamoodi näitavad andmed, et iga aasta kannatavad sajad tuhanded üle 65aastased inimesed Euroopas kukkumise tagajärjel tekkinud luumurru või nihestuse all². Ka Tallinnas moodustavad kukkumised üle 40% (32 386 juhtumit 2018. a) kõikidest Tallinna tervishoiuteenuse osutajate registreeritud vigastustest.

Probleemiks ei ole ainult kukkumised. Näiteks sai 2019. aastal Tallinnas liiklusõnnetustes viga 596 inimest. See on märkimisväärne number ja vajab kindlasti tähelepanu.

Eelmainitud ohte aitavad vähendada mitu linna valdkonda: arusaadavalt liikuvuse valdkond, mis kujundab suure osa tänavaruumist ja korraldab liiklust, aga ka sotsiaalhoolekande valdkond, mis kujundab ligipääsetavuse poliitikat, teeb järelevalvet ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise üle ning hoolitseb selle eest, et linnaruum oleks kõigile ligipääsetav ja seega suureneks ka turvatunne.

Uuringud rõhutavad ka, et tänavate ja objektide kujundamine võib vähendada kuritegevust ja antisotsiaalset käitumist ning muudab seega kohad ja ruumid turvalisemaks. See omakorda parandab kogukonna liikmete füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Kuigi keskkond või arhitektuur iseenesest ei tekita kuritegevust, võib see teatud juhtudel osutuda soodustavaks teguriks.

Samuti mõjutab keskkond inimese turvatunnet. Kuritegevuse ennetamine ei ole lihtsalt kõrgemate aedade ehitamine ja paremate lukkude panemine. Kuritegevust saab vähendada ka lihtsate, kuid läbimõeldud disainielementidega ja keskkonna planeerimisega. Mõeldes sellele, kuidas füüsiline keskkond mõjutab inimeste individuaalset käitumist, saavad linnaplaneerijad ja arendajad luua (või ümber kujundada) linnaruume, mis takistavad potentsiaalsetel rikkujatel kuriteo toimepanemist. Ühtlasi saab läbimõeldud ruumiplaneerimisega vähendada ka linnaelanike hirmu kuritegevuse ees. Lähiminevikust on meil ka häid näiteid. Balti jaama turu ja Telliskivi piirkonna ümberkujundamine ning sealsele ruumile turu ja kultuurikeskkonnana uue funktsiooni andmine on muutnud need endised üsna hirmutavad piirkonnad vähemalt tunnetuslikult palju turvalisemaks ja inimsõbralikumaks³. Linnaplaneerimise valdkonna tegevusprogrammid aitavad tagada, et kujundatakse niisugune linnaruum, kus liigub rohkem inimesi, inimeste kokkupuuted on tihedamad ning see omakorda suurendab turvatunnet.

Lisaks linnaruumi turvalisusele on selles lõigus mainitud ka turvalisi lähisuhteid. See tuleneb lähisuhtevägivalla ärahoidmise teema tähtsusest ka riiklikul tasemel. Riigi arengudokumendid näevad ette, et kohalikul omavalitsusel on selle probleemiga tegelemisel oluline roll. Linn on selleks 2018. aastal koostanud kavandi, mis on leitav siit.

Kolmanda teemana käsitleb lõik kriisiolukordadeks valmisolekut ja elutähtsate teenuste tagamist. Kriisiolukordadeks valmisoleku aluseks on regulaarselt uuendatav riskianalüüs⁴. Elutähtsad teenused kirjeldatakse ning toimepidevuse nõuded pannakse paika asjaomases määruses⁵.