Strateegiline siht „Kodu, mis algab tänavast“ hõlmab kõike eluasemetega seonduvat, näiteks nende mitmekesisust, seost linnaruumiga, ligipääsetavust ja kättesaadavust – et linna iga leibkond leiaks oma suurusele ja muudele vajadustele vastava kodu.

Võrreldes kehtiva arengustrateegiaga on koduteema toodud kõrgemale tasemele. Sellel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks moodustab kodu suure osa linnas elamise kogemusest. See puudutab kõiki inimesi ning määrab paljuski nende elukvaliteedi. Teiseks on globaalselt nähtav trend see, et linnastumise suurenedes ja suurema lisandväärtusega töökohtade tekkimisel halveneb kodude kättesaadavus. 2018. aasta juulis esitasid Amsterdam, Barcelona, London, Montréal ja Montevideo ÜRO-le ühisdeklaratsiooni¹, milles tõid esile, et inimeste õigus kättesaadavale eluasemele on ohus. Ka ÜRO säästva arengu eesmärgi nr 11 järgi tuleb kõigile tagada piisav, turvaline ja taskukohane eluase ja kommunaalteenused. Tallinnas on eluaseme võimaldamise olukord praegu pigem hea. Strateegiaga seatakse sihiks Tallinna konkurentsivõime ja rahvusvahelise atraktiivsuse kasv. Kuna teistes linnades on sellega kaasas käinud eluasemete kättesaadavuse halvenemine, on põhjust eeldada, et see ilmneb mingil kujul ka Tallinnas. Seda mõjutab ka asjaolu, et Tallinna elanike arv eeldatavalt kasvab ning meil on suur hulk eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel ehitatud elamuid, mis amortiseeruvad samal ajal.

Sihi mõtestamisel on kodu käsitletud laiemalt kui ainult eluaset. Kodu mõistet on laiendatud naabruskonnale ja kogukonnale. Sihil „Kodu, mis algab tänavast“ on tugev seos sihiga „Sõbralik linnaruum“. Need kaks sihti mõjutavad üksteist vastastikku. Ühest küljest mõjutab eluhoonete paiknemine ja tüüp seda, millise ruumi me loome: kas loome sõbraliku linnaruumi või mitte. Teisest küljest sõltub kodude atraktiivsus ümbritsevast keskkonnast ja seal osutatavatest teenustest. See vastastikune seos tuleb välja eelkõige kahes esimeses lõigus „Mitmeotstarbelised elamupiirkonnad“ ja „Eriilmelised asumid ja hoovid“.

Kolmas lõik käsitleb seda, et kodusid oleks piisavalt (pakkumine kataks nõudluse) ning et nad oleksid sobiva suurusega, taskukohased ja ligipääsetavad. Suurust on käsitletud selle pärast, et meil on Euroopa keskmisest vähem ruutmeetreid elaniku kohta, taskukohasust selle pärast, et see võib elatustaseme tõusu tõttu hoopis halveneda (vähemalt teatud ühiskonnarühmade jaoks), ja ligipääsetavust selle pärast, et suur osa olemasolevast elamufondist ei ole kõigile ligipääsetav.

Neljas teema tuleneb otseselt rohelise pöörde sihist. Kuna hoonete kasutusega seotud tegevused on üks kolmest suurimast CO2 tekitajast, sõltub elamute säästlikkusest osaliselt rohelise pöörde sihi saavutamine. Kauges perspektiivis on see ka kättesaadavuse küsimus – energiatõhusamates hoonetes on püsikulud väiksemad. Mugavus hõlmab ka tervislikku sisekliimat. Sealjuures ei tohi energiakulude kokkuhoiuks tehtavad tegevused halvendada hoonete sisekliimat, mis on juhtunud varasemalt nt. halva renoveerimise tulemusel.

Siht seostub otseselt säästva arengu eesmärkidega 1 „Kaotada vaesus“, 6 "Puhas vesi ja sanitaartingimused", 7 „Taskukohane ja puhas energia“, 10 „Ebavõrdsuse vähendamine“ ning 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“. Alateema „Mitmeotstarbelised elamupiirkonnad“ kätkeb kodulähedasi baas- ja vaba aja teenuseid ning need sisalduvad ka säästva arengu alaeesmärkides 11.4 ja 11.8. Alateema „Vajadustele vastavad kodud“ vastab säästva arengu alaeesmärgile 10.4 ning aitab saavutada ka alaeesmärki 1.4. Ühiskanalisatsioon- ja veevõrk aitavad samuti vähendada kodukulusid ja tagada nüüdisaegsed elutingimused. Sarnase sisuga on ka alaeesmärgid 6.1 ja 6.2. Energiatõhusad lahendused toetavad säästva arengu alaeesmärgi 7.3 täitmist. Siht avaldab kaudset mõju säästva arengu eesmärkidele 13 „Kliimameetmed“, 14 „Ookeani- ja mereökosüsteemid“ ning 15 „Elurikkus ja maismaaökosüsteemid“, mida mõjutab otseselt siht „Roheline pööre“. Energiatõhusad kodud aitavad kaasa säästva arengu eesmärgi 13 saavutamisele ja eriilmelise haljastusega keskkond panustab eesmärki 15. Nüüdisaegne kanalisatsioonivõrk hoiab liigsed toitained merekeskkonnast eemal ning mõjutab seega säästva arengu eesmärgi 14 saavutamist.

Sihi seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Strateegilise sihi poole liikumist hinnatakse kahe peamise mõõdiku abil, milleks on oma eluasemega väga rahul olevate inimeste osakaal ja eluasemekulude osakaal kogukulutustest.

Rahulolu eluasemega mõõdetakse iga-aastase rahuloluküsitlusega. Rahulolu praeguse eluasemega uuritakse neljast aspektist: rahulolu eluruumi asukoha, seisukorra, mugavuse ja suurusega. 2019. a küsitluse järgi väljendasid täielikku rahulolu enamiku aspektidega ligikaudu pooled vastajatest. Kõige rohkem oldi väga rahul eluruumi asukohaga (ca 2/3 vastajatest (vt alltoodud joonis))².

Joonis 1. Rahulolu praeguse eluruumiga (tallinlaste rahuloluküsitlus 2019).

Kuna väga rahul olevate ja pigem rahul olevate inimeste summaarne osakaal on väga suur, siis sihi täitmise kontekstis jälgitakse eelkõige väga rahul olevate elanike osakaalu kasvu, arvestades sealjuures, et eelnimetatud summaarne osakaal ei väheneks.

Linnaosade võrdluses on elanike rahulolu oma eluruumi asukohaga suurim Põhja-Tallinnas, Kesklinnas ja Pirital, väikseim aga Lasnamäel. Hinnangud eluruumi mugavusele on keskmisest paremad Pirital ja Haaberstis/Õismäel, hinnangud eluruumi seisukorrale aga Pirital ja Kesklinnas. Oma eluruumi suurusega on keskmiselt kõige enam rahul Pirita ja Haabersti/Õismäe elanikud, keskmiselt kõige rahulolematumad aga Põhja-Tallinna elanikud.

Hoone tüübi ja eelistuste kohta näitab 2019. aasta rahulolu küsitlus, et 87% pealinlastest elab korterelamus, 10% ühepereelamus ning 3% paaris- või ridaelamus, kuid kortermajas eelistaks elada vaid 41% küsitletutest, ühepereelamus 43% ning paaris- või ridaelamus 12%.³

Joonis 2. Eluasemeks oleva hoone tüüp ning eelistused (%), millist tüüpi hoones soovitakse elada (tallinlaste rahuloluküsitlus 2019).

Eluasemekulude osakaal kogukulutustest on samuti strateegilise sihi puhul oluline mõõdik, mis peegeldab, kui kättesaadavad on kodud linlastele ning kuivõrd suur on potentsiaal vahetada praegune kodu veelgi sobivama vastu. Eesti leibkonna eelarve uuringu (2019) andmete järgi moodustavad eluasemekulutused toidu ja alkoholita jookide kõrval (mis on vahemikus 15–28%) kõige suurema kuluartikli, u 15%. Neile järgnevad transpordile ja vaba aja veetmisele tehtavad kulutused. Tarbimiskulud kokku moodustavad kõigist kulutustest ca 98,5% (leibkonnad kokku). Eluasemekulude osakaal on viimasel kolmel aastal püsinud sama, kuid kümne aasta perspektiivis langenud.

Kodude kättesaadavust näitab see, kuivõrd vastab elamispinna suurus leibkonna vajadustele. Selleks jälgitakse leibkondade tubade arvu muutust liikme kohta. Viimase 10–15 aasta positiivne muutus on see, et järjepidevalt on kasvanud nende leibkondade osakaal, kellel on rohkem kui üks tuba leibkonnaliikme kohta (30%-lt 2005. a 46%-le 2016. a). Nende leibkondade osakaal, kellel on üks tuba leibkonnaliikme kohta, on samal ajavahemikul vähenenud 7% võrra (40% vs. 33%) ja nende leibkondade osakaal, kellel on vähem kui üks tuba leibkonnaliikme kohta, on vähenenud ca 9% võrra (30% vs. 21%). Kulude kokkuhoiu seisukohalt on oluline ka see, et kodud oleksid energiatõhusad. Selleks jälgitakse, kuidas muutub energiatõhusate hoonete osakaal linnas (A- ja B-energiaklassi hoonete osakaal peaks kasvama).

Oluline osa sihist „Kodu, mis algab tänavast“ on madalamate eluhoonete osakaalu suurendamine (vt lõik „Eriilmelised asumid ja hoovid“). Seetõttu jälgitakse, kui suur osa uutest või rekonstrueeritavatest eluruumidest on kuni neljakorruselistes hoonetes.

Joonis 3. Vahemikus 2010-2019 ehitatu uute eluruumide arv lähtuvalt hoone korruste arvust (EHR).

Strateegilise sihi poole liikumise hindamiseks kasutatakse ka panustavates valdkondades seatud mõõdikuid. Rahulolu eluasemega mõjutab ümbritseva keskkonna seisund. Seega on oluline jälgida keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammide mõõdikuid. Näiteks kui müra kodu lähedal kasvab või õhu kvaliteet halveneb, siis mõjutab see inimeste rahulolu eluruumi asukohaga. Kodu väärtust suurendab heakorra ja haljastamisega seonduv – see, kui õuealad on puhtad (jälgitakse, kuidas muutub linlaste rahulolu linnaruumi puhtusega) ja rohelus lähedal (roheliste teekondade osakaal ehk võrakatvusega teekondade osakaal; elanike osakaal, kellel on roheala kuni 300 m kaugusel). Kodu asukoha väärtust suurendab ka hea ühistranspordi- ja kergliiklusühendus, mis omakorda peegeldub liikuvuse valdkonna mõõdikutes, näiteks kui suur osa igapäevastest liikumistest tehakse ühissõidukiga, jalgsi või rattaga ning kui suur osa koolilastest saab liikuda iseseisvalt. Linna ülesanne on tagada ka abivajajatele vajalik eluasemeteenus. Selle õnnestumist näitab see, kuidas muutub linnalt eluaset taotlevate inimeste järjekord.

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Strateegilise sihi saavutamist toetavad otseselt ja kõige enam linnaplaneerimise, linnavara hoidmise ja arendamise, liikuvuse ja tehnovõrkude valdkond.

Linnaplaneerimine – valdkond loob raamistiku mitmeotstarbeliste elamupiirkondade ja eriilmeliste asumite ja hoovide loomiseks. Raamistik tähendab planeeringuid, suuniseid, nõudeid jms, millega suunatakse elamuarendust peamiselt keskusealade lähedale koos ühistranspordi ja igapäevateenustega, aidatakse kujundada hoove eriilmeliseks ning vähendatakse maapealsete parkimiskohtade osakaalu hoovialadel. Valdkond toetab oma tegevustega seda, et planeeritakse piisavalt erineva suurusega kodusid, mis vastavad erinevate leibkondade vajadustele, ning et suurem osa eluasemetest oleksid kuni neljakorruselistes hoonetes. Linnaosadesse ehitatakse mitut tüüpi uusi elamispindu, mis sobiksid iga tüüpi leibkondadele.

Linnaruumi ligipääsetavuse sihti toetab valdkond ligipääsetavuspoliitika kujundamisega ja järelevalvega ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise üle.

Linnavara hoidmine ja arendamine – valdkond panustab sihti eelkõige sellega, et korraldab uute eluhoonete ehitamist ja olemasolevate rekonstrueerimist. Selle eesmärk on tagada vajadustele vastavad, taskukohased, ligipääsetavad, energiatõhusad ja mugavad kodud eriilmelistes asumites ka abivajajatele ja linna jaoks olulistele töötajatele (nt õpetajatele, meditsiinitöötajatele). Sotsiaalmajutusüksusi ja munitsipaaleluruume planeeritakse terviklikust elukeskkonnast lähtudes kõikjale linna. Samuti aitab valdkond kaasa Tallinna kodude energiatõhusamaks muutmisele. Valdkond parandab korteriühistute võimekust oma ühistulist tegevust koordineerida ning jagab toetusi õuealade korrastamiseks.

Liikuvus – see, et kodutunne algaks kaugemalt kui koduuksest, oleneb suuresti sellest, milline on kodu ümbritsev keskkond. See sõltub omakorda oluliselt liikuvuse korraldusest, eelkõige parkimiskohtade hulgast, liikluse kiirusest ning jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatud tänavaruumist. Head ühistranspordi- ja kergliiklusühendused suurendavad samuti kodude väärtust. Aktiivsete, raha- ja keskkonnasäästlike liikumisviiside soosimine muudab linna õhu puhtamaks ja vähendab müra, mis on tervisliku ja atraktiivse elukeskkonna loomiseks hädavajalik.

Tehnovõrgud – valdkond aitab korraldada erasektori osutatavaid kommunaalteenuseid ja tagab tänavavalgustuse, mis muudab elupiirkonnad atraktiivsemaks ja turvalisemaks.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele saab järgmiste valdkondade puhul nimetada veel aspekte, mis aitavad kaasa strateegilise sihi „Kodu, mis algab tänavast“ saavutamisele.

Sotsiaalhoolekanne – valdkond panustab strateegilisse sihti eluruumi kohandamise toetamisega. See aitab muuta kodud ligipääsetavaks erivajadustega inimestele ja eakatele, sh kohandada siseruume nende vajadustest lähtudes.

Linnamaastik – valdkond aitab muuta asumeid ja hoove eriilmeliseks, puhtamaks ja ohutumaks. Tänu haljastusele on õued rohelisemad ja seal on rohkem põhjust vaba aega veeta. Valdkond planeerib ka mänguväljakute võrgustikku ning ehitab ja hooldab mänguväljakuid. See annab lastele ja peredele rohkem võimalusi ja põhjust veeta aega oma naabruskonnas.

Keskkonnahoid – keskkonnahoiu valdkond mõjutab suurel määral seda, et kodutunne ei piirduks üksnes nelja seinaga, vaid hõlmaks ka kodutänavat või kogu asumit. Eelkõige panustavad strateegilisse sihti kaks tegevusprogrammi – „Puhas õhk“ ja „Vähem müra“ –, muutes tänavad ja naabruskonnad atraktiivsemaks.

Ettevõtluskeskkond – valdkonna panus strateegilisse sihti on küll kaudne, kuid siiski tähtis. Konkurentsivõimelisemad ettevõtted aitavad tõsta ühiskonna elatustaset, mis omakorda suurendab sobivate kodude kättesaadavust. Kuid elatustaseme tõusuga peab kaasas käima ka eluasemete pakkumise suurenemine, sest vastasel korral muutuvad eluasemed madalama sissetulekuga inimestele veelgi vähem kättesaadavaks. Turismiga on seotud paljusid atraktiivseid turismilinnu puudutav probleem, et järjest rohkem turiste ööbib hotellide asemel üürikorterites. See on vähendanud eluasemete kättesaadavust, mistõttu tuleb seda tendentsi jälgida ka Tallinnas.