Hoonestus on üks kolmest suurest energiakulu ja CO2 heitme allikast. Energiatõhus hoone ei tähenda üksnes CO2 heitkoguse piiramist, vaid arvestab ka komplekssete aspektidega, nagu hea sisekliima (nii praeguses kui ka tuleviku kliimas) ja hoone funktsioonide tagamine ettenähtud kasutusaja vältel. Selle eeldusena peab hoone olema energiatõhus ja tervisliku sisekliimaga hoolimata sellest, kas olulisem on vähendada kütteks või jahutuseks kuluvat energiat. Energiatõhusamad hooned tähendavad ka väiksemaid püsikulusid.

Riiklike hoone energiatõhususe miinimumnõuete jõustumine ning sellekohaste meetmete rakendamine on parandanud ja parandab ka tulevikus uute ja terviklikult uuendatavate hoonete kvaliteeti ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule. Uuendamata hooned jäävad aga endiselt haavatavaks, mistõttu sõltub kliimamuutuste mõju ulatus paljuski ehitusaastast ja -kvaliteedist. Järjest kasvab taastuvate energiaallikate kasutamine elamutes ning tekivad uued teadmised materjalide sobivusest ja ilmastikukindlusest.

Tagamaks, et praegu planeeritavad ja ehitatavad energiatõhusad hooned täidaksid oma funktsiooni ka tulevikus, tuleb nende puhul arvestada tuleviku kliimat, mis toob kaasa tugevama tuule, paduvihmadest tingitud üleujutused ja suvised kuumalained. Nende kliimamõjude leevendamiseks tuleb rakendada sobivaid energiatõhususmeetmeid, nagu sobivad materjalid, taastuvenergialahendused, peegeldusvõimega või rohelised katused, hoone sobiv asukoht krundil ja sellest lähtuv fassaadikattematerjali valik (vältimaks suuri varjutamata klaaspindu lõuna- või lääneküljel).

Hoonestu energiatõhususe suurendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmetega tegelevad eelkõige energiamajanduse ja kliima ning linnavara hoidmise ja arendamise valdkond. Omavalitsuse meetmed on seotud peamiselt eeskuju andmisega (hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kliimatingimustele vastupidavusega seotud nõuete järgimise ja ehituskvaliteedi tagamise näidisprojektid) ja suuniste väljatöötamisega.

Täpsemalt on teemat käsitletud „Säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskavas“.