LOE LISA 2.1 – Loov maailmalinn

Miks selline siht?

Arengustrateegias „Tallinn 2035“ seatud sihte on võimalik saavutada ainult juhul, kui suurenevad ühiskondlik jõukus, teadmised ja loomingulisus (innovatsioon ehk uuendusmeelsus) kõikides valdkondades. Olukorras, kus linnad konkureerivad nii investeeringute (seotud jõukusega) kui ka tippspetsialistide nimel (seotud teadmiste ja loomingulisusega), peab Tallinn olema äri- ja elukeskkonnana ligitõmbav nii meile endale kui ka välisettevõtjatele ning -töötajatele. Kui suudame arendada, hoida ja meelitada vajalike oskustega spetsialiste, tulevad Tallinna ka investeeringud. 21. sajandil otsib raha oskustega tööjõudu.

Oluline on igasugune keskkonna kujundamine: nii soodne maksukeskkond, üldrahvalik elukestev õpe kui ka jalgrattateed. Kuigi kõik neist ei sõltu ainuüksi Tallinnast, hindab inimene, kellel on võimalik valida, Tallinna kui elu- ja töökeskkonna ihaldusväärsust nende ja teistegi valdkondade järgi. Strateegiline siht „Loov maailmalinn“ pühendub just oskuste arendamise ja erinevate inimeste koosloome (innovatsiooni) jaoks sobiliku keskkonna loomisele.

Et linnade konkurentsis võita, ei pea Tallinn olema mitte üksnes parema elukeskkonna ja teenustega, vaid tal peaks olema ka mingi lugu, mida maailmale rääkida. Strateegia „Tallinn 2035“ lugu välismaailmale on dünaamiline kaksiklinn, targa majanduse süda – siin kohtuvad haritud inimesed, tehnoloogia, inimesekeskne areng ja kõrgetasemeline disain.

ÜRO säästva arengu eesmärkidest1 panustab siht „Loov maailmalinn“ eriti majandusliku toimetuleku, toiduga kindlustatuse, kvaliteetse hariduse, tööhõive ja majanduskasvu, tööstuse, uuenduse ja taristu, jätkusuutlikke linnade ja asumite ning kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki.

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Sihi poole liikumist hinnatakse kahe peamise mõõdiku abil: elukestvas õppes osalemise määr ja tööviljakus hõivatu kohta (lisandväärtuse alusel). Elukestvas õppes osalejate osakaal 25–64aastaste hulgas on ka üks säästva arengu näitaja. Lähtudes Statistikaameti andmetest, on elukestvas õppes osalemise määr (mõõdetuna nelja viimase nädala jooksul) viimase kümne aasta jooksul kasvanud Eestis 10,5%-lt (2009) 19,7%-le (2018), Tallinnas 15,8%-lt 24,5%-le. Kuna elukestev õpe on hädavajalik, et reageerida paindlikult ühiskonnas toimuvatele kiiretele muutustele, siis on eesmärgiks seatud kasvatada tuntavalt elukestvas õppes osalemise määra. Lähtuvalt Eurostati andmetest oli Eesti 2019. aastal Euroopa Liidus ca 20%-ga Rootsi (34,1%), Soome (28,6%) ja Taani (24,8%) järel neljandal kohal. See on väga hea tulemus ning kinnitab Eesti haridussüsteemi head taset, kuid arvestades, et targad ja loomingulised inimesed on sisuliselt meie ainus konkurentsieelis, siis sarnaselt PISA testidega võiksime ka elukestvas õppes võtta ambitsiooni jõuda maailma tippu.

Elukestvas õppes osalemise määr saab suureneda juhul, kui meie õppijad tahavad õppida, neil on sellest maksimaalselt kasu ja nad tunnevad, et neil on vajaduse korral piisav tugi. Seetõttu jälgitakse sihi raames hariduse valdkonnas seatavate eesmärkide täitmist (õppijate ja õpetajate subjektiivne heaolu, rahulolu õpikeskkonnaga).

Ettevõtete tootlikkuse suurendamine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid, eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on näidanud kasvutrendi. Koos palga ja inimeste tulude kasvuga on aasta-aastalt suurenenud ka ettevõtete tootlikkus, seda nii Tallinna linnas kui ka Eestis tervikuna.

Ettevõtete tootlikkuse kirjeldamiseks on kasutusel hulk statistilisi näitajaid. Tallinna arengustrateegias kasutatakse strateegilise sihi mõõdikuna tööviljakust3 hõivatu kohta lisandväärtuse4 alusel. Tööviljakus hõivatu kohta on viimase kümnendi jooksul kasvanud, tõustes Tallinnas 27 400 eurolt (2012) 32 500 euroni (2017) ja ületades seejuures Eesti keskmist (31 000 eurot, 2017). Tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel5 oli 2017. aastal Tallinnas 144 000 eurot ja Eestis keskmiselt 134 000 eurot. Lisaks võib olukorra analüüsimiseks kasutada ettevõtete tunnitootlikkuse näitajaid. 2017. aastal oli Eestis kokku 3598, sh Tallinnas 1644 sellist ettevõtet, kus töötas aasta keskmisena vastavalt 264 507 ja 134 622 inimest. Nende 20 ja enama hõivatud töötajaga ettevõtete arvestuses oli tunnitootlikkus müügitulu alusel6 2017. aastal Eestis keskmiselt 78 eurot ja Tallinnas 84 eurot. Lisandväärtuse alusel7 arvutatud keskmine tunnitootlikkus Eestis oli 2017. aastal 18 eurot ja Tallinnas 19 eurot. Asjakohane on märkida, et Tallinnas paiknevate ettevõtete tootlikkusnäitajad on harjumuspäraselt mõnevõrra paremad kui Eestis keskmiselt.

Kuigi Eesti ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta suhtena ELi keskmisest on viimase kümne aasta jooksul kasvanud üle 10% (67,2%-lt 2009. a 77,9%-le 2018. a)8, paikneb Eesti selle näitajaga ELi riikide seas viimases kolmandikus. Seega on arengupotentsiaal siin märkimisväärne.

Strateegilise sihi poole liikumise hindamiseks kasutatakse ka panustavates valdkondades seatud mõõdikuid. Näiteks tootlikkus saab paraneda siis, kui ettevõtted suurendavad investeeringuid inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse. Selleks jälgitakse, kuidas muutuvad ettevõtete investeeringud materiaalsesse ja mittemateriaalsesse põhivarasse ning investeeringute osakaal SKPst (ELi keskmine on 37%). Inimeste soovi ja võimalusi ettevõtlusega tegeleda peegeldab see, kui palju tekib ettevõtteid igal aastal juurde (loodud ettevõtete arv, kasv võrreldes eelnenud aastaga) ja kui palju üldse on aktiivseid ettevõtteid (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta), sh idufirmasid, kes alles töötavad oma toodet või teenust välja (idufirmade arv 100 000 elaniku kohta). Ettevõtete ambitsioonikust ja läbilöögivõimet iseloomustab aga see, milline on ekspordi osakaal ettevõtete käibes ning kui suur on välisinvesteeringute osakaal investeeringute mahus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on Eesti ekspordipotentsiaali uuringus leidnud, et „Eesti ekspordiportfellil on tervikuna potentsiaali suurendada oma osakaalu praegustel sihtturgudel, kuid see eeldab edu tihedas konkurentsis“.9

Linnade positsioneerimiseks rahvusvahelisel tasandil kasutatakse reitingutabeleid. Tallinn jälgib oma positsiooni sellistes reitingutabelites nagu European Digital City Index, CityKeys, Expat City Ranking, soovides paikneda vähemalt kahekümne parima hulgas. Lisaks peegeldab linna pakutavaid võimalusi ja meeldivust see, kui kauaks külalised siia jäävad ja kui palju nad siin kulutavad (majutusettevõtetes ööbivate välisturistide ööbimiste arv; tulu väliskülalise kohta sihtrühmade kaupa – mõõdik vajab väljatöötamist) ja kui rahul nad on külastuskogemusega (väliskülaliste rahulolu).

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Kuna siht „Loov maailmalinn“ käsitleb muu hulgas Tallinna majanduse konkurentsivõimet, siis kaudselt toetavad selle sihi saavutamist kõik tegevusvaldkonnad. Siiski saab esile tuua need valdkonnad, mille panus on kõige otsesem ja olulisem: haridus ja noorsootöö, ettevõtluskeskkond ja kultuur.

Tallinna majanduse edukus sõltub peaaegu täielikult inimestest – nende teadmistest, oskustest, loovusest ja ettevõtlikkusest – ja uute tehnoloogiate rakendamisest. Kui vaadata lisandväärtuse kasvu, siis seda veavad teadmismahukad ettevõtted. Lisaks on uued teadmised ja oskused vajalikud ka nendes sektorites, mida tavaliselt ei pruugita teadmismahukatena käsitleda. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, digiteerimine ja automatiseerimine aitab kaasa ka n-ö klassikalisemate sektorite lisandvääruse kasvule. See tähendab, et suurim tähtsus on haridusel, sh noorsootööl ja kultuuril, mis tegelevad inimeste elukestva õppega.

Haridus ja noorsootöö valdkond. Formaalhariduse loob elukestva õppe baasi. Eriti oluline on sealjuures individuaalse õpitee programm, mis peab kõikides õpilastes esile tooma just nendele omased anded ja motiveerima neid ennast maksimaalselt arendama. Linna mitmekesine ja terviklik haridusvõrk, mida toetavad riigigümnaasiumid ning teised riigi- ja erasektori pakutavad õpivõimalused, aitab kaasa sellele, et õppimine on elukestev ning nähtav nii linna füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. Ingliskeelse alus- ja üldhariduse omandamise võimalused toetavad siia saabunud välismaalasi. Noorsootöö aitab kaasa ettevõtlikkuse edendamisele ja loovuse arendamisele, toetades ja julgustades noori aktiivselt osalema ühiskonnaelus ja otsustusprotsessides, pakkudes neile mitmekülgseid eneseteostusvõimalusi ning loome- ja arengupotentsiaali avamise võimalusi. Näiteks toetatakse noorte ettevõtlikkust ja omaalgatust, soodustatakse vabatahtlikku tegevust, noorteühingutes ja osaluskogudes osalemist. Noorsootöö on eriti oluline, et märgata potentsiaalseid mahajääjaid, et õigel hetkel pakkuda neile tuge formaalhariduse edukalt omandamiseks.

Kultuurivaldkond vastutab selle eest, et Tallinnas oleksid raamatukogud ja muuseumid, mis võimaldavad mitmekülgset ja nüüdisaegset enesearendust, ja arendavad huvitegevusvõimalused. Rõhk on siin sõnal „nüüdisaegne“, sest inimeste ootused sellistele teenustele tõusevad pidevalt ja need konkureerivad paljude lihtsalt tarbitavate meelelahutusvõimalustega.

Ettevõtluskeskkond valdkonnana panustab ettevõtlushuvi ja -teadlikkuse suurendamisse, samuti innovatsiooni ja teadmismahuka majandusega avatud linna kuvandi kujundamisse. Ettevõtlikkuse arendamist toetatakse juba alates teismeeast. Selleks loovad hea võimaluse näiteks noorsootööprogrammid ja huvitegevus. Praegu on Eestis üle 350 õpilasfirma, nendest viiendik Tallinnas. Siiski on arenguruumi selles valdkonnas üksjagu. Kõige otsesemalt aidatakse ettevõtluskeskkonda kujundada tööstusparkide, ettevõtluslinnakute ja -inkubaatorite kaudu. Selleks arendab Tallinn ettevõtlusinkubaatoreid, äri- ja tööstusparkide ühendusi ning Tallinna teadusparki Tehnopol kui targa linna katsekeskkonda ning korraldab ettevõtlust toetavaid ja linnale tulusaid ning lisandväärtust loovaid ärilisi arendusprojekte (nt filmilinnak). Tehakse koostööd huvirühmadega, et luua linnast soodne katsekeskkond uute toodete ja teenuste turule toomiseks ning tõhustada rahvusvahelist, sh eriti Tallinna-Helsingi koostööd. Valdkond panustab ka rahvusvahelistumisele avatud keskkonna loomisesse, nt vajalike teenuste kättesaadavuse tagamisse välisspetsialistidele ja uussisserändajatele ning ühenduste loomisesse (nt Rail Balticu terminal, trammiühendused linnaväravatega).

Tallinn käsitleb ka turismi ettevõtluskeskkona tegevusvaldkonna osana. Turism täidab tähtsat rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandussektoritega – turism mõjutab järjest enam kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut. Tulu välisturismist on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes muljet avaldav, Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel ligi 1400 dollarit elaniku kohta. Sellega on Eesti koos Rootsiga Põhja- ja Baltimaade seas esirinnas ning ületame paljude Euroopa riikide, sh Prantsusmaa ja Itaalia taset. Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades umbes 8% ning turism annab suure osa kogu Eesti ekspordituludest. Mitmeotstarbelise konverentsikeskuse loomine ja konverentsiturismi ergutamine, samuti Tallinna kui aastaringse linnapuhkuse sihtkoha tutvustamine ning meeldejääva ja mugava linnakülastuse pakkumisele kaasaaitamine võimaldavad suurendada Tallinna rahvusvahelist tuntust veelgi, meelitada siia rohkem turiste ja oma ala tippe, sh suurendada loomeinimeste ringkonda ja vahetada oskusteavet.

Ettevõtluskeskkond on iseenesest palju laiem mõiste kui see, mida linn selle tegevusvaldkonnana käsitleb. Ettevõtluskeskkond tervikuna sõltub nii teistest linna tegevusvaldkondadest kui ka väga suurel määral riigi poliitikast. Peamised valdkonnad, mis aitavad ettevõtluskeskkonda laiemas mõttes atraktiivsemaks muuta, on linnaplaneerimine ja liikuvus.

Linnaplaneerimine loob raamistiku ligitõmbava linnaruumi arendamiseks. Tänapäeva majanduses käib n-ö sõda talentide pärast. Kui varem läksid inimesed sinna, kus olid ettevõtted, siis tänapäeval liiguvad järjest enamad ettevõtted (eriti teadmismahukad) sinna, kus on inimesed. Ja inimesed omakorda eelistavad järjest enam piirkondi, kus on meeldiv füüsiline keskkond. Linnaplaneerimise valdkond kujundabki huvipakkuva linnaruumi loomiseks vajaliku raamistiku. Eelkõige on need planeeringud, mis on koostatud tänapäevaselt, mis tasakaalustavad avalikku ja erahuvi ning tagavad linna pikaajalised huvid. Lisaks on need ruumilist arengut käsitlevad juhised, linnaruumilised arenguettepanekud, arhitektuurikonkursid, analüüsid, uuringud jms. Kuna Tallinna ligitõmbavuse üks aspekte on linnaruumi erinevad ajaloolised kihistused, siis aitavad linnaplaneerimise valdkonna all olevad muinsuskaitsealased tegevused sihi „Loov maailmalinn“ saavutamisele kaasa. Seega ei ole UNESCO maailmapärandisse kuuluva vanalinna või miljööalade väärtustamine ainult kultuuripärandi küsimus, vaid selgelt ka konkurentsivõime teema.

Liikuvus on tervikuna toimiva ja hea elukeskkonna ning konkurentsivõime üks alustalasid – kõik liikuvuse tegevusprogrammid on sihi „Loov maailmalinn“ saavutamiseks olulised. Eraldi tuleb selles kontekstis rõhutada regionaalsete ja rahvusvaheliste ühenduste tähtsust. Kiired, keskkonnasäästlikud, mugavad ja ligipääsetavad ühendused nii lähivaldade kui ka kogu Eestiga ning Soome ja teiste Eestile tähtsate majanduspartneritega on ühendatud pealinnaregioonide tekke oluline eeldus. Kuigi rahvusvahelisi ühendusi arendavad eraettevõtted ja taristu kontekstis enamasti riik, siis Tallinn saab kaasa aidata nende ühenduste väravate – sadama ja lennujaama – parandamisele, näiteks pikendada trammiliini sadamasse või aidata kaasa Rail Balticu terminali loomisele planeerimisprotsessi kaudu. Regionaalsete ühenduste kontekstis on oluline tervikliku ja ohutu linnaruumi planeerimine, mis arvestab eri liikumisviise, elu-, õppe- ja töökohtade ning tõmbekeskuste asukohti. Samuti on oluline mugavate ja kiirete ühistranspordiühenduste loomine ja pealinnaregiooni ühtse liinivõrgu arendamine, tervikliku rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgustiku arendamine ning uute liikuvusteenuste osutamine. Rahvusvahelises kontekstis on vaja arendada nutikaid transiiditrasse ja Helsingi-Tallinna koostööd, et suunata sadamatega seotud kaubaveod linnast välja.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele võib teiste valdkondade puhul nimetada järgmisi aspekte, mis aitavad sihi „Loov maailmalinn“ saavutamisele kaasa.

Liikumisharrastus – sihi „Loov maailmalinn“ kontekstis panustab valdkond oma tegevustega eelkõige sellesse, et Tallinn on ühendavate sündmuste linn. Toetades saavutussporti ja spordiürituste korraldamist ning tagades selleks vajaliku taristu kättesaadavuse, aidatakse kaasa sellele, et linnas toimub pidevalt mitmekülgseid rahvusvahelisi ja üle-eestilisi spordi(suur)üritusi, millest saavad osa nii linnaelanikud kui ka külalised, mis teeb Tallinna kõigile atraktiivsemaks.

Keskkonnahoid – mitmekesine linnaloodus ja puhas keskkond meelitavad Tallinna nii turiste, töötajaid kui ka investoreid. Sellele aitavad kaasa valdkonna kõik tegevusprogrammid – mitmekesine ja elurikas linnaloodus, puhas vesi ja õhk, vähem müra ja keskkonnateadlikud linlased.

Tervis ja tervishoid – tervislikum töö-, õpi- ja elukeskkond ning terviseteadlikumad valikud aitavad linlastel olla terved, õnnelikud ja loovad. See omakorda aitab suurendada tööhõivet ja luua suuremat lisandväärtust. Tervislik töö-, õpi- ja elukeskkond ning vajaduse korral kättesaadavad ja nüüdisaegsed tervishoiuteenused on ka tähtis argument, miks Tallinna elukohana eelistada.

Korrakaitse – turvaline ja puhas keskkond muudab linna atraktiivsemaks nii kohalike kui ka siin ajutiselt viibivate inimeste silmis. Korrakaitse valdkonnas aitab munitsipaalpolitsei kohaloleku, ennetustöö ja järelevalvetegevusega tagada linnas nii turvalisuse kui ka heakorra.


  1. ÜRO säästva arengu eesmärgid: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng
  2. Tööviljakus = lisandväärtus / tööga hõivatud isikute arv
  3. Müügitulu + muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist ja ümberhindlusest, tulu põhivara sihtfinantseerimisest) – kulud kokku – muud ärikulud (v.a kahjum põhivara müügist ja ümberhindlusest) + tööjõukulud + kulum + lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus (aruandeaasta lõpu ja alguse vahe) + oma tarbeks valmistatud põhivara
  4. Tööviljakus = (müügitulu + tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest) / tööga hõivatud isikute arv
  5. Tootlikkus = (müügitulu + tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest) / töötatud tundide arv
  6. Tootlikkus = lisandväärtus / töötatud tundide arv
  7. Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00116
  8. https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2018/09/Eesti-ekspordipotentsiaal-2018.pdf

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.