Esimene neist aspektidest puudutab Tallinna linnaregiooni olulisust. See tuleneb asjaolust, et üleilmastuvas ja linnastuvas maailmas on järjest ülekaalukam roll suurtel maailmalinnadel. Kuigi elanike hinnangul on elukvaliteet parim pigem keskmise suurusega linnades, on linnadel, mille elanike arv jääb alla teatava suuruse, raske luua või hoida suure lisandväärtusega töökohtade suurt osakaalu. Just selle kriitilise suuruse seisukohalt on Tallinnale (ja Eestile tervikuna) tähtis, et Tallinn ja selle lähialad toimiksid kui ühtne linnaregioon ja majandusruum.

Majandusruumi suurusega on seotud ka teine aspekt – rahvusvaheline koostöö. Kuna Eesti on rahvusvahelistunud suuresti Tallinna kaudu, on rahvusvaheline avatus Tallinna jaoks ülioluline. Peamine rõhk on jätkuvalt koostööl Soome ja Skandinaaviaga¹. Seetõttu tuleb liikuda nende riikidega tehtavast projektipõhisest koostööst järjest enam ideepõhise koostöö poole. 2018. aasta maikuus allkirjastasid Tallinna ja Helsingi linnapea vastastikuse mõistmise memorandumi², milles on esitatud linnadevahelise koostöö peamised sihid ja tegevuskava. Siiani on tegevuskava rakendamine olnud projektipõhine ning terviklikku visiooni kaksiklinna-idee elluviimiseks veel pole. See vajab väljatöötamist.

Soome mõttekoda Demos avaldas 2018. aastal visioonidokumendi „Avatud optimismi tsoon: Tallinna ja Helsingi linnapiirkonna üks arengustsenaarium 2030. aastateks“³. See jutustab julge loo sellest, kuidas maailmamajanduse kasvukeskme liikumisel Aasia riikidesse võiks Läänemere piirkond olla sõlmpunkt Aasia ja Euroopa vahel. Kuigi arengustrateegia ei lähtu otseselt sellest visioonidokumendist, kirjeldab see siiski üpris hästi konteksti, mis soodustab Tallinna ja Helsingi koostööd ning mis on ka siin käsitletava lõigu inspiratsiooniks.

Kuigi teadmismahuka majanduse arenguks on ülioluline üldine elanikkonna teadmiste ja oskuste tase, mida käsitleb järgmine lõik, siis lõigus „Targa majanduse süda“ on mainitud ka oma ala tippude tähtsust. Tippspetsialistide elukohavaliku põhjused on väga erinevad ning pole võimalik luua kõigile ideaalset elukohta. Seetõttu on Tallinnal mõistlik leida oma nišš – eristuda teistest linnadest, kes konkureerivad samade spetsialistide pärast. Lähtudes rohelise maailmalinna visioonist, on lõigus „Targa majanduse süda“ rõhutatud ühe aspektina looduslähedust. Teisena on selles lõigus nimetatud töö ja vaba aja tasakaalu, arvestades tänapäeva järjest kiirenevat elutempot, kus tööd ei võeta sageli kui lihtsalt kaheksast-viieni-tööna, vaid sellelt oodatakse sügavamat mõtet. Ületöötamine võib aga viia nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleemideni, tööviljakuse vähenemiseni, probleemideni lähedastega jms.

Oluline on siiski rõhutada, et see lõik annab ainult ülevaate konkurentsivõimega seonduvast ja esitab mõne aspekti, mis seda toetavad. Targa majanduse südameks saamine sõltub nii sihi „Loov maailmalinn“ ülejäänud lõikudest kui ka arengustrateegia teiste eesmärkide saavutamisest.