LOE LISA 2.3

Avatud õppimise ruum

IV tehnikarevolutsioon tekitab vajaduse oskuste pideva uuendamise järele: see on peamine, mis kaitseb inimest töötuks jäämise, vaesuse ja ekspluateerimise eest. Peame suutma õppimist terve ühiskonnana enda mõttemaailma ja tegevustesse kujundada. Oleme küll ELis elukestvas õppes osalemise poolest esireas, kuid siiski mitte päris tipus.

Selle lõigu pealkirjas on viidatud õppimisele ja ruumile, mitte haridusele, sest teadmiste ja oskuste omandamine on laiem kui hariduse omandamine. Ruumil on sealjuures oluline roll just linna kontekstis – linn on olemuselt inimeste kokkutulemise ruum, kus mõtete vahetamise ja jagamise teel omandatakse teadmisi ja sünnib uusi ideid. Loomulikult on selle ruumi osa Tallinnas mitmekesine ja sellele aitab kaasa terviklik haridusvõrk, mida toetavad riigigümnaasiumid ning muud riigi- ja erasektori pakutavad õpivõimalused. Elukestva õppe kontekstis on tähtsad nii muud asutused kui ka avalik ruum tervikuna. Seepärast on toodud näiteid asutuste kohta, mis elukestvale enesetäiendusele kaasa aitavad. See loetelu ei ole kindlasti lõplik.

Kuna koolidel on siiski suur osa inimese õpitees ning haridussüsteem moodustab kõige suurema osa Tallinna teenuste mahust, siis on eraldi nimetatud olulisemad aspektid, mis iseloomustavad Tallinna koolides õppimist. Koolid peavad olema avatud kogukonnale ja parimat põhiharidust peab olema võimalik saada kodulähedasest koolist. Selle eeldus on head õpetajad, mis tähendab, et õpetaja ameti väärtustamine on keskne. Positiivse õppeprotsessi eeldus on sealjuures õppijates huvi tekitamine ja nende julgustamine katsetama.

Eraldi on rõhutatud digitaalse kirjaoskuse ja digitaristu tähtsust. Tehnoloogilisest arengust tulenevad uued võimalused toetavad inimesi vaid heade digipädevuste korral. Need, kes on ise aktiivsed, vajavad tulevikutrende arvestavaid võimalusi ja katsetusruumi. Digimaailmast eemale jääjad vajavad tähelepanu, nagu ka nende eemale või ilma jäämise põhjused. Kuigi ka see teema võib tunduda äraleierdatuna, suureneb selle tähtsus järjest. Küsimus ei ole siin ainult selles, kas inimene kasutab digitehnoloogiat, vaid selles, kuidas ta seda teeb ja milline on tehnoloogia mõju. Teadmistepõhine ühiskond vajab kriitilisemat ja teadlikumat internetikasutajat ning tehnoloogiliselt oskuslikku kodanikku. Digilõhel on peamiselt kaks aspekti – vähesed oskused ning liigne mõjutatavus ja tarbimine.

Hariduse ja noorsootöö arengusuundade kohta saab täpset teavet hariduse valdkonna arengukavast1.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.