Teadmistel ja oskustel põhineva konkurentsivõime üks oluline eeldus on teadus ja uuendused. Tallinn käsitlebki seda teemat eelkõige ettevõtluse kontekstis lähtuvalt Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavast. Kuna innovatsioon ja katsetamine on olulised kõikides linna valdkondades, siis on selles lõigus nimetatud ka linna kui organisatsiooni kohustust katsetada, õppida ja võtta kasutusele uusi protsesse, mudeleid ja teenuseid. See tähendab, et kuigi teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on eelkõige olulised Eesti konkurentsivõime parendamisel, aitavad uued lahendused Tallinna linnal paremini teenuseid osutada ning leida lahendusi meie ees olevatele sotsiaalsetele, keskkonna- ja majandusprobleemidele.

Ühed peamised partnerid linna uute lahenduste analüüsimisel, väljatöötamisel ja katsetamisel on teadusasutused. Tallinna linn osaleb näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ja Mainori koostöös loodud targa linna professuuris, Tallinna Tehnikaülikooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Aalto ülikooli ja Helsingi linna koostöös loodud targa linna tippkeskuses ning Tallinna Tehnikaülikooliga ühisprojektis TalTech City. Kõik need algatused on tärganud mõtteviisist, et meie ees on suured ühiskondlikud lahendamist vajavad probleemid, mis eeldavad mitme osalise kokkutoomist ja järjepidevat koostööd uute lahenduste leidmiseks.

Lõigu viimane lause seob innovatsiooni ja linnaruumi. Andres Sevtšuk kirjutab ühiskonna sidusust ja innovatsiooni tugevdavatest nõrkadest sidemetest, mille tekkimiseks peavad linnatänavad olema jalakäijasõbralikud, palistatud paljude teenustega ja ühendatud hea ühistranspordiga: „1977. aastal avaldatud kuulsas artiklis näitas sotsioloog Mark Granovetter, kui tähtsad on linlikes ühiskondades „nõrgad“ sidemed. Tugevate sidemete all pidas ta silmas sidemeid, mis meil on oma perekondade, kolleegide või teiste gruppide kaudu, kellega me igapäevaselt või -nädalaselt kokku puutume. Nõrgad sidemed seevastu kirjeldavad inimesi, kellega me kohtume või räägime kõigest paar korda aastas – konverentsil, mingil sündmusel või lihtsalt juhuslikult tänaval. Granovetter näitas, et sotsiaalse mobiilsuse ja informatsiooni üle ühiskonna levimise seisukohalt on nõrgad sotsiaalsed sidemed tähtsamad kui tugevad. Näiteks demonstreeris ta, et töökoha võivad inimesed leida ennem sellise isiku kaudu, keda nad kohtavad kõigest kord või paar aastas, kui kellegi kaudu, keda nad näevad iga päev.“ Niisiis on kohtumisi soosival linnaruumil osa innovatsiooni ja heaolu suurendamises. Selle lahendamiseks pakub „Tallinn 2035“ välja ürituste- ja kohtumisrohke linnaruumi idee (vt strateegiline siht „Sõbralik linnaruum“).