Kestlikkuse saavutamine on tänapäeva planeerimises üks olulisemaid eesmärke. See on läbiv teema ÜRO säästva arengu eesmärkides (sisaldudes juba selle nimes), Euroopa Liidu poliitikas (New Green Deal) ja Eesti riigi strateegiates (strateegia „Eesti 2035“ sätestab, et aastaks 2050 on Eesti kliimaneutraalne riik). Tallinn kui Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn ei saa siin olla sabassörkija. Vastupidi – Tallinn seab ennast rohepöörde eesrinda.

Rohelise pöörde siht ei kajasta aga ainult globaalses kontekstis olulisi põhimõtteid, vaid ka neid, mis mõjutavad Tallinna elanike igapäevast heaolu. Puhas õhk ja vesi, liigirikas linnaloodus. Kasutusele võetakse ringmajanduse mõiste. Kuigi jäätmetekke vähendamine ja jäätmete taaskasutus on pikemat aega siht olnud, siis laiemalt nii tarbimise kui ka ettevõtluse mõtestamine ringmajanduse kontekstis on pigem uus lähenemine.

Sihil „Roheline pööre“ on otsene seos ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega 7 „Taskukohane ja puhas energia“, 8 „Inimväärne töö ja majanduskasv“, 9 „Tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“, 13 „Kliimameetmed“, 14 „Ookeani- ja mereökosüsteemid“ ja 15 „Elurikkus ja maismaaökosüsteemid“. Alateema „Kliimaneutraalne linn“ on kooskõlas säästva arengu eesmärgiga 13 ning alaeesmärgiga 11.6, mis kutsub üles vähendama linnade negatiivset keskkonnamõju. Samuti seob elektrisäästu käsitlus „Kliimaneutraalse linna“ säästva arengu eesmärgiga 7. Alateema „Elurikas ja õitsev linnaloodus“ hõlmab kliimamuutustega kohanemise võimalusi (alaeesmärgid 13.1, 15.1, 15.a). Säästva arengu eesmärgile 14 avaldab siht mõju läbi alateemade „Elurikas ja õitsev linnaloodus“ ja „Ringmajandus“, mis pööravad tähelepanu sellele, kuidas vähendada toitainete ja ohtlike ainete jõudmist merre (alaeesmärgid 14.1, 14.2 ja 14.c). Alateema „Soodne pinnas roheuuendusteks“, sealhulgas keskkonnateadlikkus, initsiatiivikus ja jätkusuutliku ärimudeli poole püüdlemine, mõjutavad alaeesmärke 12.5 ja 12.8 ning sarnaselt sihiga „Loov maailmalinn“ ka alaeesmärke 8.3, 8.9 ja 9.5. Kaudselt panustab siht „Roheline pööre“ tervikuna ka säästva arengu eesmärkidesse 2 „Kaotada nälg“ ja 6 „Puhas vesi ja sanitaartingimused“. Elurikkuse soodustamisel on tolmeldajate kaudu mõju eesmärgi 2 saavutamisele. Roheline elukeskkond on kliimamuutustele vastupidavam ning maandab omakorda kliimariske, nagu üleujutused tänavatel ja põud või kanalisatsiooni ülekoormatus, mida käsitleb säästva arengu eesmärk 6 .

Sihi seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Strateegilise sihi saavutamise olulisim mõõdik on CO₂ heitkoguse muutus. Tallinna linn liitus 2009. aastal Euroopa Komisjoni energia­poliitilise algatusega „Linnapeade pakt“¹. 2015. aastal liitus Tallinna linn linnapeade kliima- ja energiapaktiga², mis lisab leevendamispoliitikale kliimamuutustega kohanemise. Linnapeade paktiga liitumisel võttis Tallinn eesmärgi vähendada aastaks 2030 CO₂ heitkogust Tallinna territooriumil 40% võrreldes lähteinventuuriaastaga 2007. Kaugem eesmärk on jõuda süsinikuneutraalse linna tasemeni aastaks 2050. See eesmärk ühildub ka Eesti riigis seatud eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogust ligi 80% aastaks 2050 (võrrelduna baasaastaga 1990). Riiklikus strateegias „Eesti 2035“ on võetud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside summaarset heitkogust CO₂ ekvivalenttonnides – 17,9 mln tonnilt CO₂ ekv (2018) 8 mln tonnile CO₂ ekv (2035).

2007. a täpsustatud lähteinventuuri andmetel (vt joonis 1, BAU 2007) oli Tallinna aastane absoluutne KHG heitkogus energia tarbimisest ja fossiilsete kütuste põletamisest ca 3950 kt CO₂ ekv. See sisaldab KHG heitkogust, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna toodetud elektri ja soojuse tootmisega. 2015. a oli Tallinna absoluutsetest KHG heitkogustest hoonestuga seoses tekkinud ca 78% ja transpordisektoris ca 22%. Võrreldes 2007. aastaga vähenes hoonestu KHG osa ca 6% ja transpordisektori osa suurenes ca 25%. 2015. a täpsustatud seireinventuuri andmetel oli Tallinna absoluutne KHG heitkogus energia tarbimisest ja fossiilsete kütuste põletamisest ca 3900 kt CO₂ ekv, mis oli vaatamata majanduslangusele veidi vähem kui 2007. a, kuid esialgsete 2017. a kohta antud hinnangute põhjal taas kasvutrendis.

2015. a inventuuri andmetel oli CO₂ neeldumine haljas- ja rohealadel 1352,4 tonni. Kuna üle 20aastaste puude osakaal Tallinna metsades on suur, siis on neelduvus linna haljas- ja rohealadel väike.

CO2 heitkoguse kõrval on oluline jälgida ka muid indikaatoreid, sh sihi saavutamist toetavates valdkondades seatud mõõdikuid. Näiteks üleminekul süsinikuvabadele energiavoogudele panustatakse ka energiatõhususe ³ kasvatamisse. Oluline on jälgida, kuidas muutub loodusliku pinnase osakaal Tallinna kogupindalast (eesmärk on, et loodusliku pinnase osakaal oleks vähemalt 65% Tallinna pindalast) ja jäätmeteke elaniku kohta. Eestis on jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes üks väiksemaid (ELi keskmine oli 2018. a 492 kg elaniku kohta), kuid olmejäätmeid tekib Eestis iga aastaga üha rohkem (339 kg elaniku kohta (2009) vs. 405 kg elaniku kohta (2018).⁴ Ka Tallinnas on olmejäätmete teke aasta-aastalt suurenenud. Tallinna linna elanik tekitas 2018. a keskmiselt 570 kg pakendi- ja olmejäätmeid, ilma pakenditeta 361 kg.

Strateegilise sihi saavutamiseks jälgitakse ka, et (linna)hoonete energiakasutus vastaks kehtivatele miinimumnõuetele ja oleks kulutõhus ning Tallinna transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus väheneks (2030. aastaks 40% võrreldes 2007. aastaga). Lisaks on strateegilise sihi saavutamiseks oluline, et nii keskkonnahoiu kui ka energiamajanduse ja kliima valdkonnas saavutataks kõikides tegevusprogrammides seatud mõõdikute sihttasemed.

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Rohelise pöörde siht käsitleb eelkõige kliimaeesmärkide täitmist, ressursisäästlikku elamist, liigirikkuse kaitsmist, puhast õhku ja vett. Nendesse teemadesse panustavad otseselt ja kõige enam keskkonnahoiu, liikuvuse, linnavara hoidmise ja arendamise ning linnaplaneerimise valdkonnad.

Kliima ja energia küsimusi analüüsitakse ja poliitikat kujundatakse tsentraalselt ja valdkondade üleselt. Kliimaeesmärkide täitmisele aitavad kaasa hoonestu muutmine energiatõhusaks, linnatranspordi muutmine heitmevabaks ja transporditaristu muutmine kliimakindlaks, taastuvenergia osakaalu suurendamine energiatarbimises, tegevused üleujutusriskide ja soojussaarte maandamiseks ning elutähtsate teenuste kliimakindluse tagamine. Kliimamõjudega toimetuleku ja ressursisäästlikuma elamise seisukohalt on väga tähtis ka elanike teadlikkuse parandamine.

Liikuvuse valdkond aitab kõige enam kaasa rohelise pöörde sihi saavutamisele säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamise ja alternatiivkütustele üleminekuga. Sellesse panustavad suuremal või vähemal määral kõik liikuvuse valdkonna tegevusprogrammid. Selleks tuleb näiteks linnale kuuluv bussipark viia üle gaasibussidele ja edaspidi elektri- või vesinikubussidele. Taksod, rendisõidukid ja linnasisene kaubavedu tuleb viia üle elektrile. Paralleelselt tuleb muuta ühistransport ja aktiivsed liikumisviisid (eriti rattataristu) nii Tallinna linnas kui ka kogu Tallinna regioonis sedavõrd mugavaks, kiireks ja meeldivaks, et inimesed eelistaksid neid liikumisviise isikliku auto kasutamisele. Ainult nii on võimalik transpordist tulenevat CO2 heitkogust suurenemise asemel vähendada.

Keskkonnahoiu valdkond toetab rohelist pööret liigirikkuse kaitsmise ja säästliku käitumise innustamisega. Liigirikkust ja mitmekesist linnaloodust aitavad hoida ka looduskeskkonda puudutava info kogumine, haldamine ning liigirikkust ja linnaloodust toetavate suuniste väljatöötamine ning süsteemne keskkonnajärelevalve. Valdkond seirab, teeb järelevalvet ja annab suuniseid vee ja õhu puhtuse tagamiseks. Keskselt koordineerib valdkond keskkonnateadlikkuse suurendamist. Iga tallinlane peaks väärtustama mitmekesist looduskeskkonda, mõistma looduse ja inimtegevuse seoseid ja käituma vastutustundlikult, loodusressursse säästvalt. Jäätmehoolduse tegevusprogrammiga välditakse ja vähendatakse jäätmeteket, luues paremad võimalused korduskasutatavate esemete äraandmiseks, korraldades teadlikkuse parandamise kampaaniaid ning juurutades keskkonnajuhtimissüsteeme. Panustatakse sellesse, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud igal pool, mistõttu ladestatavate segaolmejäätmete osatähtsus väheneb.

Linnavara hoidmine ja arendamine - valdkonna olulisus rohelise pöörde kontekstis seisneb eelkõige optimaalse ruumiprogrammi ja energiasäästlike linnahoonete kavandamises, millega aidatakse kaasa kliimaneutraalsuse ja ressursitõhususe saavutamisele. Linna uued hooned ehitatakse kulutõhusate A-energiaklassi hoonetena, milles kasutatakse võimalikult palju energiasäästlikke lahendusi (nt päikesepaneelid, valgustuse juhtimine, soojustagastusega ventilatsioon). Samuti aitab valdkond kaasa Tallinna kodude energiatõhusamaks muutmisele.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele saab järgmiste valdkondade puhul nimetada veel aspekte, mis rohelise pöörde sihi saavutamisele kaasa aitavad.

Haridus ja noorsootöö – eelkõige linlaste keskkonnateadlikkuse suurendamine: õpetatakse, kuidas loodus toimib, kuidas säästa ressursse ja tarbida ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Seda nii koolides kui läbi noorsooprojektide. Sellele aitavad kaasa nii pädevad õpetajad ja noorsootöötajad kui ka inspireeriv ja uuenduslik õppimine.

Korrakaitse – valdkonna ennetustööl, sh linlaste teadlikkuse parandamisel, on tähtis roll meeldiva, puhta ja tervisliku linnakeskkonna säilitamisel, mis kõik toetavad rohelist pööret. Korrakaitse valdkond aitab muuta linna puhtamaks, tehes järelevalvet heakorraeeskirja ja jäätmehoolduseeskirja nõuetest kinnipidamise üle.

Ettevõtluskeskkond – valdkond panustab kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning hea elukeskkonna loomisesse ja säilitamisse eelkõige läbi targa linna tegevusprogrammi. Soodustatakse uuenduslike ja tarkade lahenduste väljatöötamist ja katsetamist linnakeskkonnas. Turismi tegevusprogramm panustab sihti eelkõige tasakaalustatud ja jätkusuutliku turismiarendusega. Linna külastajad on Tallinna oodatud ja nad peavad saama meeldiva elamuse, kuid linna külastamine peab säästma keskkonda ning kohalikku ajaloo- ja kultuuripärandit ja pakkuma kohalikule kogukonnale maksimaalset lisaväärtust.

Linnamaastik – valdkond aitab kaasa liigirikkuse ja väärtusliku linnaruumi säilimisele haljastu nutika eluringi tagamise kaudu.

Linnaplaneerimine – kompaktne, erinevaid liikumisviise võimaldav ja mitmekesine linnaruum aitab kaasa kliimaneutraalsuse, elurikka ja tervisliku keskkonna ja ressursisäästlikkuse saavutamisele. Linnaplaneerimise alla kuuluvad muinsuskaitsealased tegevused aitavad ajalooliselt väärtuslikku linnakeskkonda säilitada järgmiste põlvkondade jaoks.

Kultuur – kultuurisündmuste korraldamisel järgitakse ringmajanduse põhimõtteid ning minimeeritakse võimalikku kahjulikku mõju looduskeskkonnale.