Arengustrateegias „Tallinn 2035“ kasutatakse linna planeerimissüsteemist rääkides esimest korda terminit ringmajandus. Nagu suures osas maailmas, on ringmajandus ka Tallinnas lapsekingades, piirdudes suures osas jäätmehoolduse, sh eelkõige taaskasutusega. Ringmajanduse sisu on aga kogu majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutamisest, luues võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteemi¹. See tähendab muu hulgas mõttetu tarbimise vähendamist, tarbimise ümberkujundamist, loobumist toodetest, mille valmistamisel ei ole kasutatud korduv- või taaskasutatavaid ressursse, ning muid käitumuslikke muutusi. Ettevõtetelt eeldab see uusi ärimudeleid ja ringdisaini toetavaid jätkusuutlikke tooteid.

Kuigi kohaliku omavalitsuse peamiseks ülesandeks jääb ringmajanduse puhul jätkuvalt jäätmehooldus, siis antakse selles lõigus suunis, et Tallinn käsitleb ringmajandust laiemalt ning soovib olla selles teemas esirinnas. Selleks mõtestatakse ühest küljest ringmajanduse kontekstis läbi linna enda tegevus, parendatakse elanike teadlikkust ringmajanduse teemadel ning toetatakse ka ettevõtteid ringmajanduse põhimõtete juurutamisel oma tegevuses.

Jäätmehoolduses täpsustuvad konkreetsed sihid uues jäätmekavas, pärast jäätmeseaduse uuendamist ning uue riikliku jäätmekava kinnitamist. Eeldatavalt on rõhk jätkuvalt jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele kaasa aidata, luues paremad võimalused korduskasutatavate esemete äraandmiseks, korraldades teadlikkuse parandamise kampaaniaid ning juurutades keskkonnajuhtimissüsteeme. Muu hulgas on oluline, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud igal pool ning peamisi kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid saaks ära anda kodu lähedal.