LOE LISA 1.1 – SÕBRALIK LINNARUUM

Miks selline siht?

„Hea linn on nagu hea pidu: oled seal kauem, kui alguses plaanisid,“ on öelnud inimsõbraliku linnaruumi üks pikaaegsemaid eestkõnelejaid arhitekt Jan Gehl. Hea linn on ehitatud selleks, et inimesed saaksid seda võimalikult erinevatel viisidel kasutada, hea linnaruum aitab vältida konflikte kasutajate vahel, vähendada stressi ja üksildust ning suurendada elanike loovust. Selle kõige tulemusena paraneb inimeste elu linnas. Hea linnaruum ei ole ehitatud üksnes praeguste vajaduste tarbeks, vaid seda on võimalik lihtsalt ümber disainida.

Sihi „Sõbralik linnaruum“ all käsitletaksegi hea linna loomist. Järgnevad lõigud räägivad linnaruumi peamistest väärtustest täpsemalt, liikudes geograafilises mõttes üldisemalt üksikule – alustatakse linnaregioonist ja jõutakse välja mereääreni. Linnaruumi olulisust kinnitab ka linlastelt saadud tagasiside selle kohta, mida oodatakse kohalikult omavalitsuselt. Seetõttu on linnaruumile strateegias „Tallinn 2035“ suurt tähelepanu pööratud.

Kõige olulisemad linnaruumi aspektid

Joonis 1. Kõige olulisemad linnaruumi aspektid Tallinna elanike küsitluse kohaselt (Tallinna arengustrateegia ideekorje 2019).

Strateegilise sihi kokkuvõtte esimene lause loob põhilise linnaruumi narratiivi. Tallinna planeeritakse mitmekeskuselisena. See tähendab, et siin on üks tugev keskus ja palju väiksemaid keskusi. Mitmekeskuseline ruum hõlmab ka väljaspool Tallinna halduspiire olevaid keskusi. Mitmekeskuselise arengu suund on valitud kolmel põhjusel: 1) see võimaldab keskustega kaasneva atraktiivse linna teha kodu lähedal kättesaadavaks suurele osale inimestest; 2) see on kestlikum, sest vähendab sund- ja transiitliikumisi; 3) see sobib Tallinna ruumimustriga, st siin on juba välja kujunenud eriilmelised piirkonnad ja keskused.

Inimmõõtmelisus lähtub Põhja-Euroopa planeerimisteooriast, mille tuntuim tutvustaja on eelnimetatud Taani linnaplaneerija Jan Gehl. Inimmõõtmelisus on teise põhimõttena toodud ka Riigikantselei ruumiloome eksperdirühma lõpparuandes1. Inimmõõtmelise ruumi loomisel keskendutakse inimeste vajadustele, arvestades nende taju, liikumise, huvide ja käitumisega, ning elanikud on kaasatud oma elukeskkonna arendamisse.2 See mõjutab näiteks hoonete suurust ja nende paiknemist üksteise suhtes, tänavate mõõtmeid ja liikluskorraldusvahendite suurust. Sellest põhimõttest tulenevad näiteks hoonete tüpoloogia eesmärgid, aktiivsete liikumisviiside osakaalu eesmärgid ja muud linnaruumi disainiga seotud aspektid.

Linlased soovivad, et linnaruum oleks roheline. Oleme seda laiendanud loodusläheduseks, sest rohelisus ei eksisteeri vaakumis, vaid sõltub looduse mitmekesisusest. See on ka Tallinna üks konkurentsieeliseid, mida tuleks veelgi tugevdada ja ära kasutada.

Ligipääsetavus on küll osa inimmõõtmelisusest, aga seda on eraldi rõhutatud, lähtudes kaasamisprotsessis saadud tagasisidest – et Tallinn oleks hea linn kõigile elanikele ja külalistele, peab see olema kõigile ruumiliselt kättesaadav. Kui rohelus on juba praegu Tallinna konkurentsieelis, siis ligipääsetavus on pigem linna nõrk külg. Siin on palju eelmisel sajandil planeeritud hooneid, mis ei ole kõigile ligipääsetavad.

Gehli3 sõnul peab hea avalik ruum vastama kolmele tingimusele: 1) turvaline, kaitstud soovimatute elementide eest, nagu liiklusõnnetused, kuritegevus ja ebameeldiv ilm; 2) mugav, pakkuma häid võimalusi sellisteks tegevusteks nagu kõndimine, seismine, istumine, nägemine, kuulmine, rääkimine ja hetkeks peatumine; 3) naudingut pakkuv, mida võimaldab ruumi inimmõõtmelisus, kohaliku kliima positiivsete külgede nautimise võimalus ja lõpuks ka meeldivate meeleliste kogemuste võimalus: hea arhitektuur, disain, detailid, materjalid, rohelus, vesi, loodus ja vaated. Nendest aspektidest lähtuvalt ongi kokkuvõttes esile toodud mugavuse, põnevate tegevuste ja turvalisuse mõtted. Eraldi on rõhutatud puhta õhu ja vähese müra eesmärki, sest tallinlased peavad neid tähtsaks ja neil on suur mõju inimeste tervisele, mille hoidmine on üks kuuest strateegilisest sihist.

Eri liikumisviiside kasutamise võimalust on rõhutatud sellepärast, et tänav on suuresti liikumisruum. Kui tänavatel oleks ülekaalus üks liikumisviis, muudaks see tänava üksluiseks, inimesed peaksid üksteisega vähem arvestama ja linn oleks eri inimrühmadele vähem kättesaadav. Eri liikumisviiside eeldus on see, et linnaruum on suurte katkestusteta, sujuvate üleminekute ja terviklike teekondadega. Lisaks on rõhutatud ühistranspordi tähtsust. See liikumisviis on enamikule inimestest kättesaadav ja põimib linna ruumiliselt terviklikuks, olles ka ise üks osa avalikust ruumist.

Merele avatust on käsitletud seetõttu, et Tallinn on merelinn, kuid vahepeal on ligipääs merele olnud piiratud. Merele avatus on seatud eesmärgiks juba varasemates strateegiates ja planeeringutes ning viimasel kümnel aastal on sellega aktiivselt ka tegeletud. Siiski on Tallinnas jätkuvalt väga palju mereäärset ala, mis tuleb muuta inimestele kättesaadavaks.

Tallinna kui loova maailmalinna seisukohast on oluline, et linnaregioon toimiks ühtse majandusruumina. Selle saavutamine algab juba ruumilisest planeerimisest. Tallinn ei lõpe linnapiiriga, vaid kümned tuhanded inimesed pendeldavad iga päev Tallinna ja selle lähiümbruse vahel. Seetõttu on oluline linnaregiooni ühtne ruumiline planeerimine, eriti elamualade, keskuste, töökohtade paiknemise ning rohe- ja liikumisvõrgustiku seisukohalt.

Uuesti inimese fookusesse võtmine vastab tõdemusele, et inimeste vajadused on linnade planeerimises, disainis ja ehitamises kaotsi läinud. Tähelepanu keskmes on olnud taristu, autod ja tehnoloogia. See on meile jätnud linnad, mis on kõledad ja koledad ning kus on inimesel raske ringi liikuda. Betoonist ehitatud ja autosid täis keskkond on kogukondi lõhestanud.4 Ka autosõit on inimsõbralikus linnas meeldivam – kui autosid on vähem, on vähem ka ummikuid ning teekond on rahulikum ja põnevam.

Tuleviku Tallinna hea linnaruumi loomine on linna atraktiivsuse ja konkurentsivõime suurendamise oluline komponent, sest pakub maailmatasemel elukeskkonda nii tallinlastele kui ka külalistele. Avaliku ruumi kvaliteedi tähtsust on raske üle hinnata: seda on nimetatud demokraatia taristuks5, see võimaldab inimestel kasutada oma õigusi ja vabadusi6, kohtuda ja suhelda7 ning see tugevdab suuremasse kogukonda kuulumise tunnet8. Ohutu ja inspireeriv avalik ruum, eriti sealne rohelus, parandab inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning rahulolu eluga. Eriti oluline on hea ja ohutu linnaruum laste kognitiivsete võimete ja iseseisvuse kasvuks.

Siht „Sõbralik linnaruum“ toetab järgmiste säästva arengu eesmärkide saavutamist:

  1. Majanduslik toimetulek, 3. Tervis ja heaolu, 7. Jätkusuutlik energia, 8. Jätkusuutlik majandus ja tööhõive, 9. Jätkusuutlik tööstus ja innovatsioon, 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid, 12. Säästev tootmine ja tarbimine, 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed, 15. Maismaa ökosüsteemid, 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid.

Kuidas hindame sihi poole liikumist?

Kuigi kõik strateegilised sihid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, siis sihil „Sõbralik linnaruum“ on kõige suurem ühisosa teiste sihtidega. Seetõttu hinnatakse sõbraliku linnaruumi saavutamist muu hulgas teiste sihtide hindamise kaudu. Näiteks mõjutab linnaruumi sõbralikkust see, milline on liikuvuskeskkond, seega on liikuvuskeskkonna hindamine osa sõbraliku linnaruumi hindamisest.

Strateegiaga ei panda hindamissüsteemi lukku, vaid seda hakatakse pidevalt täiendama. See tähendab, et allpool nimetatud mõõdikud võivad aja jooksul muutuda.

Kõige laiem mõõdik, millega sõbraliku linnaruumi sihi saavutamist hinnatakse, on oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevate elanike osakaal. Rahulolu elukeskkonnaga mõõdetakse iga-aastase rahulolu-uuringuga. Uuringutes vaadeldakse nii tallinlaste rahulolu Tallinna linna elukeskkonnaga tervikuna kui ka rahulolu oma linnaosaga. Küsitluste tulemuste põhjal võib öelda, et tallinlaste rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga on pisut suurem kui rahulolu Tallinna elukeskkonnaga tervikuna. 2019. aasta uuringu tulemused näitavad, et kuigi elukeskkonnaga väga rahul või pigem rahul olevate tallinlaste osakaal kokku on väga suur (Tallinna elukeskkonnaga tervikuna on väga rahul või pigem rahul 95% ja oma linnaosa elukeskkonnaga 94% tallinlastest), siis täielikku rahulolu väljendatakse harvem. Tallinna elukeskkonnaga tervikuna on väga rahul 30% ja oma linnaosa elukeskkonnaga 38% tallinlastest.

2019. aastal oli inimesi, kes on oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul, keskmisest enam Pirital (51%), keskmisest vähem aga Lasnamäel (29%), vt järgmine joonis9:

Elukeskkond

Joonis 2. Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga (Tallinn rahuloluküsitlus 2019).

Oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevate inimeste osakaal võrreldes varasemate aastatega näitab kasvutrendi: 2015. aastal oli see näitaja 31%, 2016. ja 2017. aastal 36% ning 2018. aastal 37%. Sarnaselt viimase küsitluse tulemustega on ka varasematel aastatel oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevaid inimesi olnud enim Pirital, Nõmmel ja Haaberstis. Kõige vähem on linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevaid inimesi olnud valdavalt Lasnamäel. Nagu näha, on kõikides linnaosades arengupotentsiaali palju ja et mitte leppida keskpärase tulemusega, on seatudki eesmärgiks suurendada just väga rahul olevate inimeste osakaalu.

Rahuloluküsitlusest selgub, et oma linnaosa peamisteks väärtuseks peavad Nõmme, Pirita, Haabersti/Õismäe, Mustamäe ning Kesklinna elanikud kõige sagedamini looduslähedust, puhast õhku ja rohelust. Kuigi looduslähedust toodi sageli esile ka ülejäänud linnaosades, nimetasid Põhja-Tallinna elanikud oma linnaosa peamise väärtusena pisut sagedamini mere lähedust, Kristiine elanikud rahulikku ja privaatset miljööd, Lasnamäe elanikud aga head transpordiühendust ja haljastust. 10

Seega mõjutavad rahulolu elukeskkonnaga mitu aspekti, mistõttu tuleb strateegilise sihi poole liikumisel seirata ka muid näitajaid. Näiteks jälgitakse, kui hästi on omavahel ühendatud Tallinna linnaregiooni keskused, milline on nende elanike osakaal, kes elavad (tõmbe)keskuses või selle mõjualas, ning kuivõrd on rohelus linnaruumis nähtav ja kättesaadav (roheliste teekondade osakaal ja nende elanike osakaal, kellest on roheala kuni 300 m kaugusel). Looduslähedust, puhtust ja rohelust peavad tallinlased väga oluliseks, mistõttu tuleb pidevalt jälgida ka keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammide mõõdikuid, mis annavad ülevaate linna elurikkuse, vee ja õhu seisukorrast ning müra tugevusest.

Kuna tagasiside põhjal peavad linnaelanikud puhast õhku ja vähesemat müra väga oluliseks, siis on nende keskkonnahoiu valdkonna mõõdikute jälgimine asjakohane ka linnaruumi sõbralikkuse seisukohast.

Linnaruumi sõbralikkus sõltub palju liikuvusest ja ligipääsetavusest, seetõttu on vaja jälgida ka liikuvuse valdkonna mõõdikuid:

  • säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine (Tallinna regiooni elanikud teevad aastaks 2025 vähemalt 50% ja aastaks 2035 vähemalt 70% igapäevastest liikumistest ühissõidukiga, jalgsi või jalgrattaga; tänavad, kõnniteed, ühissõidukipeatused ja rattateede põhivõrk on aasta läbi ligipääsetavad kõigile, sh eakatele ja puudega inimestele; 90% koolilastest saab liikuda iseseisvalt),
  • ühistranspordi parendamine (sõit ühissõidukiga ei võta keskmiselt rohkem kui pool tundi, südalinna ja peamiste Tallinna keskuste vahel aga üldiselt mitte rohkem kui 20 minutit) ja
  • ohutum liiklus (inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv väheneb poole võrra; enamik liiklejaid tajub Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna).

Lisaks on sõbraliku linnaruumi sihi saavutamiseks oluline, et linnal oleks seda soodustavateks tegevusteks vajalikku kinnisvara ning kasutuna seisva vara hulk väheneks (lagunenud või vanad hooned lammutatakse või võõrandatakse) ning et linna kinnisvarakeskkonna seisukord paraneks ja linna kinnisvara kasutajate rahulolu suureneks. Sellest tulenevalt jälgitakse ka nimetatud valdkondlike mõõdikute sihttasemete saavutamist.

Lisaks üldisele linnaruumi hindamisele kaalutakse keskuste hindamise süsteemi väljatöötamist, et saada ülevaade sellest, kui hästi keskused vastavad neile seatud ruumilistele ja funktsionaalsetele nõuetele.

Sihi saavutamist toetavad linna tegevusvaldkonnad

Kõige otsesem ja kaalukam panus sõbraliku linnaruumi sihi saavutamisse on kolmel valdkonnal: linnaplaneerimine, linnavara hoidmine ja arendamine ning liikuvus.

Linnaplaneerimine loob raamistiku sõbraliku linnaruumi loomiseks. Sõbraliku linnaruumi kujundamiseks on kehtestatud planeeringud, mis on koostatud nüüdisaegselt, avalikku ja erahuvi tasakaalustavalt ning linna pikaajalisi huve tagavalt. Nende koostamisel lähtutakse väärtushinnangutest, põhiprintsiipidest ning linna ruumilise arengu visioonist ja eesmärkidest, mis on tervikliku linnaregiooni kujundamiseks kokku lepitud ka naabervaldadega. Lisaks aitab linnaplaneerimine sõbraliku linnaruumi kujundamisele kaasa uuringute ja analüüsidega, ruumilist arengut käsitlevate juhiste väljatöötamisega, struktuurplaanide koostamisega ning arhitektuurikonkursside korraldamisega, mis on omakorda detailplaneeringute ja ehitusprojektide sisendiks. Kõigeks selleks on olemas ka tänapäevased tööriistad ja andmed.

Ligipääsetavuse poliitikat kujundades ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise üle järelevalvet tehes hoolitsetakse selle eest, et linnaruum oleks kõigile ligipääsetav, ka neile, kes kasutavad liikumiseks abivahendit.

Liikuvus tervikuna on hea elukeskkonna üks alustalasid, mistõttu on enamik liikuvusvaldkonna tegevusprogrammidest sõbraliku linnaruumi saavutamiseks olulised. Näiteks tänavaruumi kujundamine üheksa tänavatüübi põhimõtet arvestades aitab luua kõikidele kasutatavad tänavad. Aktiivsete, säästlike ja keskkonnahoidlike liikumisviiside soosimine muudab linna õhu puhtamaks ja vähendab linnas müra. Maapealsete parkimiskohtade vähendamine võimaldab võtta linnaruumi kasutusele väljakute, rohe- või rekreatsioonialadena.

Samuti tuleb liikuvuse kontekstis esile tuua regionaalsete ühenduste tähtsus. Oluline on luua mugavad ja kiired ühistranspordiühendused, arendada pealinnaregiooni ühtset liinivõrku, terviklikku rattateede põhivõrku ja tervisevõrgustikku ning pakkuda uusi liikuvusteenuseid, mis ühendavad Tallinna lähivaldadega ühtseks tervikuks ja vähendavad pendelrännet. Tänavakujunduses tuleb jälgida, et see soodustaks ohutut liikumiskäitumist ja vastaks universaalse disaini nõuetele. Tee kaitsevööndid aitavad vältida või vähendada teelt lähtuvat keskkonnamõju ümbritsevatele müratundlikele hoonetele ja sealsetele elanikele. Elamualadel tuleb vältida ka transiitliiklust. Linnaruumi inimmõõtmelisust parandab ka liikluskorraldusvahendite hulga ja asfaldipinna vähendamine. Lisaks mängib sõbraliku linnaruumi loomisel suurt rolli hästi läbimõeldud parkimiskorraldus. Parkimine tuleb lahendada eelkõige nii, et õued oleksid inimestele, mitte autodele.

Linnavara hoidmise ja arendamise valdkond aitab tagada linnale sõbraliku linnaruumi arendamiseks vajaliku maa või õigused. Samuti kannab valdkond hoolt selle eest, et linna kinnisvarakeskkond on targalt planeeritud, kinnisvara jätkusuutlikult majandatud ja lagunenud hooneid on linnaruumis vähem. Selleks tehakse planeerimis- ja maakorraldustoiminguid, osaletakse seotud poliitika, põhimõtete ja juhendite väljatöötamisel ning majandatakse linna kinnisvara. Sõbraliku linnaruumi kujundamisel, kinnisvara haldamisel ja arendamisel on hädavajalik tihe koostöö nii riigi, erasektori kui ka teadusasutustega.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele võib ka järgmiste valdkondade puhul nimetada aspekte, mis aitavad sõbraliku linnaruumi saavutamisele kaasa.

Kultuur – kultuuriasutused ja -üritused ning kultuuritegevuseks sobiv avalik linnaruum muudavad linnaruumi huvitavamaks. Muuseumid, raamatukogud, loomaaed, botaanikaaed ja muud kultuuriasutused annavad põhjust linnas viibida. Seetõttu on linnaruumis rohkem inimesi, mis omakorda muudab linna atraktiivsemaks. Aktiivsed kodanikuühendused korraldavad huvipakkuvaid ja ühendavaid sündmusi nii kogukondadele kui ka külalistele, luues kohatunnet ning suurendades piirkondade eriilmelisust ja väärtust.

Haridus ja noorsootöö – kaasates noori linnaruumi loomisesse ja arvestades nende vajadustega, on võimalik luua linnaruumi – nii linnaväljakutele, parkidesse kui ka tänavatele – noortele rohkelt tegutsemispaiku ja tegevusi. Noortel on põhjust linnas olla ja oma tegevusega rikastavad nad omakorda kogu linnaruumi.

Sotsiaalhoolekanne – Eluruumi kohandamise toetus aitab ka kodud muuta erivajadustega inimestele ja eakatele ligipääsetavaks.

Linnamaastik – linnamaastiku valdkond aitab muuta linna looduslähedasemaks ja meeldivamaks ning rikastab linnaruumi olemis- ja tegutsemispaikadega. Valdkonna tegevusprogrammid aitavad säilitada linna haljas- ja rohealasid, nende ligipääsetavust ja atraktiivsust ning kooskõla linnaelanike vajadustega. Linlastel on seeläbi rohkem eriilmelisi paiku vaba aja veetmiseks. Linnamaastiku valdkonda kuulub ka mänguväljakute võrgustiku planeerimine, mänguväljakute ehitamine ja hooldamine. Sellega luuakse lastele rohkem võimalusi ja põhjust veeta aega linnaruumis.

Linnamaastiku valdkond kannab hoolt ka selle eest, et lemmikloomad ja nende omanikud tunneksid end linnakeskkonnas hästi. Näiteks tagatakse, et kõikjal linnas oleks koerte jalutusväljakuid ning mere ääres ujutamiskohti. Valdkond panustab strateegilisse sihti ka muude hooajaliste või ühekordsete projektidega: heakorrakuu, ajutised välikäimlad, joogikohad, jääväljakud jne.

Keskkonnahoid – mitmekesine, puhas ja elurikas linnaloodus rikastab ehitatud linnaruumi, mis omakorda muudab Tallinna linlastele atraktiivsemaks. Linlased tahavad õue tulla ja seal tegutseda. Valdkonna kõik tegevusprogrammid – „Mitmekesine ja elurikas linnaloodus“, „Puhas vesi ja õhk“, „Vähem müra“ ning „Keskkonnateadlikud linlased“ – aitavad sellele kaasa. Jäätmehoolduse tegevused aitavad muu hulgas linnaruumi puhtana hoida.

Ettevõtluskeskkond – turistid soodustavad kohaliku ettevõtlus- ja loomemajandussektori tegutsemist. Sellest tulenevalt on linnas rohkem omanäolisi kaubandus- ja teenindusettevõtteid, kultuuriüritusi ning meelelahutusvõimalusi, millest saavad osa nii linnaelanikud kui ka -külalised ja mis omakorda rikastavad linnaruumi.

Tehnovõrgud – tehnovõrkude valdkonna all tagatakse linnaruumi valgustatus, mis on oluline nii turvalisuse kui ka linnaruumi kasutamise võimaluste seisukohast. Oma mõju on ka sademeveega seotud tegevustel, sest nende kaudu aidatakse maandada üleujutuste riski linnaruumis.


  1. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/lisa_8_rls_struktuurivisand.pdf
  2. https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
  3. Gehl, Jan (2010). Cities for People, Washington: Island Press.
  4. Euroopa Komisjon (2019.) The Human Centered City.
  5. Carr, Francis, Rivlin & Stone 1992. Needs in Public Space.
  6. Loukaitou-Sideris & Ehrenfeucht 2009. Conflict and Negotiation over Public Space.
  7. Whyte 1980. the Social life of small urban spaces.
  8. Viidatud Devlin (2018). Environmental Psychology and Human Well-Being: Effects of Built and Natural Settings kaudu
  9. Tallinlaste rahuloluküsitlus 2019-3. Joonis 2.
  10. Tallinlaste rahuloluküsitlus 2019

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.