Pendelrännet kajastav statistika kinnitab, et Tallinna arengustrateegia peab vaatama pealinna regiooni ühtsena. Praegu käib naaberomavalitsustest Tallinnas tööl ca 75 000 inimest ning Tallinnast omakorda naaberomavalitsustes tööl ca 25 000 inimest. Ka õpiränne on märkimisväärne, eriti gümnaasiumiõpilaste seas. Tallinna munitsipaalpõhikoolides õpib teiste omavalitsuste lapsi enam kui 1000 ehk 5% koolide õpilaste koguarvust.

Vajadust käsitleda Tallinna ühtse linnaregioonina on eraldi alalõikudes rõhutatud kolme sihi puhul – „Sõbralik linnaruum“, „Loov maailmalinn“ ja „Terve Tallinn liigub“. Sõbraliku linnaruumi puhul on seda mõtestatud eelkõige keskuste ja neid ümbritsevate arenduspiirkondade ning nendevaheliste ühenduste kontekstis.

Tallinna naabervaldade elu- ja töökohtade hulk on viimasel kahekümnel aastal suurenenud peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei leidu Tallinnas piisavalt ühe- ja kahepereelamuid ning ridaelamuid ning eluruumide hinnad on Tallinnast väljaspool keskmiselt soodsamad. Teiseks, suurt pinda nõudvaid ettevõtteid (tootmine, laondus) on olnud kas odavam luua linnast välja või on nende jaoks olnud oluline hea juurdepääs maanteedele. Kuna nõudlus eramute järele on jätkuvalt suur ning Tallinnas pole nende ehitamiseks piisavalt maad, siis on Tallinna jaoks oluline, et naaberomavalitsustes ehitataks peamiselt eramuid, mitte mitmekorruselisi korterelamuid. Rohkem kui kahe korteriga elamud peaksid olema keskustes, kus on väga hea ühistranspordiühendus Tallinnaga. Töökohad peaksid olema planeeritud võimalikult keskuste lähedale, et ka neile oleks võimalik luua hea ühistranspordiühendus. Keskused omakorda peaksid arenema arengukoridoride tõmbealas (nagu näidatud kõrval oleval kaardil) , mis võimaldab ühistransporditeenust kõige paremini osutada.

Lisaks tehiskeskkonnale on oluline ühtne rohevõrgustik, sest Tallinna rohealad ei saa toimida ülejäänud Eesti loodusest eraldi. Lisaks loob ühtne rohevõrgustik paremaid rekreatsioonivõimalusi.

Seda, et Tallinna ruumilisest planeerimisest sõltuvaid probleeme ei suudeta lahendada ainult Tallinna silmas pidades, on rõhutatud ka Harju maakonna arengustrateegias¹ : „Harju maakonna tasakaalustatud arengule aitab kõige enam kaasa mitme keskusega asustusstruktuuri väljaarendamine, kus rõhk on praegustes keskustes oleva taristu tõhusamal ärakasutamisel, keskuste asustuse tihendamisel ning ühistranspordi ja teiste liikumisvõimaluste omavahelisel sidustamisel, mis parandab teenuste kättesaadavust. Planeerimis- ja ehitustegevus peab lähtuma inimeste tegelikust liikumisest, asustusstruktuurist, demograafilisest situatsioonist, äri ja tootmise potentsiaalist ning olema kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Sellisel moel toimivad teenuskeskused võrgustikuna, mitte konkurentidena. Liikuvuses on suund autokasutuse vähendamisele ja piirkonna elanike transpordivalikute suunamine jätkusuutlikele transpordiliikidele ehk suurendada jalgsi liikumise, jalgratta ja ühistranspordi osakaalu.“

¹ Harjumaa Omavalitsuste Liit (2019). Harju maakonna arengustrateegia 2035+. HOL: Tallinn.