LOE LISA 1.3

Kutsuv linnasüda

Mitmekeskuseline arengumudel ei tähenda seda, et keskused on võrdsed. Linnasüdamele1 jääb teistest keskustest erinev roll nii Tallinna linna, linnaregiooni kui ka kogu Eesti keskusena. Kuigi linnasüda täidab neid rolle iseeneslikult, on vaja ka planeerimislikku tuge. Maailmas on piisavalt näiteid selle kohta, et linnasüdame atraktiivsus on vähenenud näiteks valglinnastumise, teenuste väljakolimise, kõrgete kinnisvarahindade või segregatsiooni tõttu. Seetõttu on linnasüdame temaatika käsitlus arengustrateegias olulisel kohal. Tallinn planeerib linnasüdamesse nii uusi elu- kui ka töökohti, et täita seni alakasutuses olnud piirkondi või krunte ja tagada linnasüdame jätkuv atraktiivsus. Täpsemalt käsitletakse seda hiljuti algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneeringus. Strateegia tekstis rõhutatakse olulisemaid väärtusi, millest selle planeeringu koostamisel lähtutakse.

Esiteks rõhutatakse tänavaruumi ligipääsetavust. Kuigi ligipääsetavus on oluline kogu linnaruumi puhul, on linnasüdames seda tiheda hoonestuse ja inimeste suure arvu tõttu keerulisem tagada. Mitmekesised võimalused on linnasüdame peamine tõmme. Just põhjuste paljusus, miks linnasüdamesse tulla, loob üldse eelduse, et linnasüda saaks keskusena tekkida. Sealjuures on oluline, et teatud tüüpi teenused oleksid ligipääsetavad tänava tasandilt. See võimendab märkimisväärselt tänavaruumi atraktiivsust ja kasutatavust. Tegevuste kõrval on rõhutatud linnasüdame kui elukoha tähtsust. Elanikkond on seal paratamatult teistsugune kui mujal, kuid siiski ei tohiks linnasüda olla vaid üheliikmeliste ja jõukate leibkondade elukoht. Seal peab olema nii luksuslikke kui ka odavamaid kortereid, nii väikseid kortereid ajutistele töötajatele kui ka suuremaid perekortereid. Kuigi kõige olulisem on kesklinnas tegevusvõimaluste paljusus, teeb selle tõeliselt elavaks ja atraktiivseks see, kui seal on piisavalt kohalikke elanikke. Eriti aktuaalne on see vanalinna puhul, kuna praeguste hinnangute järgi on vanalinn teemapargistumas ehk see teenindab peamiselt turiste ja vähemaks jääb nii kohalikke elanikke, töökohti kui neid teenindavaid asutusi.

Võimalust iga ilmaga õues viibida on rõhutatud eelkõige meie laiuskraadi sügiseste ja talviste ilmade tõttu: vaja on kaitset vihma, tuule ja külma eest ning selliselt, et selle eest ei peaks maksma. Arvestada tuleb ka kuumalainetega, mis kliimasoojenemise tõttu tõenäoliselt sagenevad.

Kuna linnasüdame tänavad on linnas kõige suurema kasutusega, siis tuleb just siin pöörata erilist tähelepanu tänavaruumis viibimise, sh jalgsi liikumise elamuslikkusele. See tähendab, et kesklinn peab olema hästi ühissõidukite ja jalgrattaga ligipääsetav, et vähendada seal autoliiklust, sõidukite liikumiskiirus peab olema suhteliselt väike ning tänavavõrk peab olema tihe ja jalakäija seisukohast atraktiivselt kujundatud. Ka tänava tasandil paiknevad teenindusasutused muudavad ruumi atraktiivsemaks, nagu eespool nimetatud.

Kuigi linnasüdant käsitletakse siin kui tervikut, on ka seal nii eristuvaid asumeid kui ka konkreetsemaid tõmbepunkte, mida saab käsitleda eraldi keskustena. See tähendab, et planeerimisel ei ole linnasüda homogeenne „tükk“, vaid tuleb arvestada nii kohtade eripäraga kui ka vajadusega suunata tegevusi konkreetsematesse tõmbepunktidesse.


  1. Arengustrateegias on lõigu pealkirjas kasutatud sõna kesklinn asemel sõna linnasüda, et eristada seda Kesklinna linnaosast. Edaspidi võidakse kasutada samas tähenduses ka sõna kesklinn.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.