15 minuti linna lõik toob linnasüdame kõrval esile teiste keskuste olulisuse ja iseloomu. 15 minuti linna idee viitab sellele, et igapäevategevusi peaks enamik inimesi saama teha elu- või töökohast jalutuskäigu kaugusel.

Ajalooliselt on välja kujunenud, et Tallinnas on kolme tüüpi keskusi – ülelinnalised, linnaosa- ja asumikeskused – ning seda jaotust pole vaja muuta. Rõhutatud on asjaolu, et need keskusetüübid on teoreetilised – nii keskusetüüpide geograafilised kui ka funktsionaalsed piirid on hägused. Üks keskus võib täita mitut funktsiooni, võib olla mitme asumi või linnaosa keskus jne. Näiteks Nõmme keskus on osa inimeste jaoks ülelinnaline keskus ja paljude nõmmekate jaoks linnaosa keskus. Samuti on see keskuseks mitme asumi elanikele, sealhulgas osale mustamäelastest. Keskuse tüüp on seega paljuski tunnetuslik ja kokkuleppeline. Ka keskuse geograafiline ulatus on erinev. Laias laastus on eeldatud, et keskuse raadius on u 300 m ning selle tõmbeala ehk ala, mille elanikud on valmis keskust jalgsi külastama, on u 800 m raadiusega. Need numbrid on seotud sihiga „Kodu, mis algab tänavast“, sest seal on esile toodud, et linn planeerib arendusi selliselt, et vähemalt 75% elanikest elaks tõmbealade piires. Teisisõnu, 75%-le elanikest peaks keskus olema jalutuskäigu kaugusel. Kõrval olevale kaardile on märgitud praegu määratletud keskustest lähtuv tõmbeala. Kuna linna elanike arv kasvab jõudsalt, siis peab keskusi aja jooksul juurde tulema.

Kõiki keskusi ühendab see, et need on avaliku ruumi mõttes olulised ja kvaliteetsed kohad. Kuigi keskused ei imiteeri kesklinna, on neil sarnased väärtused – inimmõõtmeline ruum, hea ligipääsetavus, hulk funktsioone jne. Arusaadavalt on suuremates keskustes rohkem funktsioone, nt ülelinnalistes keskustes on suurem töökohtade kontsentratsioon, asumikeskustes asuvad pigem igapäevavajadusi rahuldavad teenused. Suuremad keskused on ka kiire ühistranspordi sõlmpunktid. Praegused (sh eelisarendatavad) sõlmpunktid on nimetatud liikuvuskavas.

Tähtis on silmas pidada, et kaardil esile toodud keskused pole praegu kaugeltki mitte lõpuni välja arendatud ega vasta arengustrateegias keskustele pandud ootustele. Need on kohad, mis vajavad jätkuvat arendamist nii avaliku ruumi, ligipääsetavuse kui ka funktsioonide paljususe seisukohalt. Sealjuures on kaalumisel keskuste kvaliteedi hindamise süsteemi väljatöötamine, et paremini hinnata, milline on keskuste koha väärtus ning kuidas see aja jooksul muutub. Keskuste arendamise kontekstis kerkib esile kaubanduskeskuste roll ja tulevik. Kuna keskuse toimimine (selle tõmbe tugevus) sõltub suuresti kaubandusest, siis on kaubanduskeskused muutunud sageli de facto keskusteks, kuigi need ei vasta avaliku ruumi kvaliteedi ja eri liikumisviisidega ligipääsu poolest keskuse kirjeldusele. Seega on koostöös kaubanduskeskuste omanikega vaja leida lahendused, kuidas muuta tegelikud keskused atraktiivseks ka avaliku ruumina ning kuidas parandada neile ligipääsu.

Eraldi võib vajada selgitust see, miks on hästi jalgsi käidava ruumi loomist keskustes sedavõrd rõhutatud. Põhjus on selles, et mitmekeskuselisus üksi ei taga veel sõbralikku linnaruumi. Igas keskuses võidavad inimmõõtmelise, sh jalgsi käidava ruumi loomisest linlaste tervis, turvalisus ja meeleolu, õhk muutub puhtamaks, majandusaktiivsus ja -atraktiivsus kasvavad ning tänavad muutuvad põnevamaks. „Rohkem kui elanike arv või territoorium näitab linna suurust kesklinnast lähtuv jalakäijate ala, mida saab läbida ilma pausideta. Miks on 10 miljoni inimesega Indoneesia pealinna Jakarta linnaline sisu palju nõrgem kui mereäärses Itaalia linnas Genovas, kus elab 611 000 inimest? Jakarta on autode diktatuurile allutatud polütsentriline vaip, Genova aga elust ja tegevusest läbi kasvanud, igal sammul üllatusi ja mõtlemist pakkuv tihe linn. Loomulikult ei pea linn ühes puntras koos olema. Mitu keskust on loomulik, kuid sel juhul peaksid need erinevad maailmad lõpuni välja arendatud olema. Vaid ühte eesmärki täitvad linnaosad – ühes linnaosas ööbitakse, teises töötatakse – on igavad ja koormavad. Nii muutub ebatõhusaks ka linnasisene liiklus¹.“