Linnaruumi käsitlemise järgmine teema keskuste järel on tänavad. Ühest küljest on tänavad keskuste osa, teisest küljest moodustavad need keskusi ühendava ruumi. Tänavaid käsitletakse tänavatüüpide alusel. Tallinna tänavatüüpide liigitus järgib Londonis kasutusel oleva jaotuse (Street Types for London) eeskuju. Londoni tänavate liigitus kirjeldab linnatänavate kasutusotstarbeid ja sellest tulenevaid nõudeid senisest laiemal alusel, mis võimaldab ennetada konflikte tänavate kavandamisel ja rekonstrueerimisel.

Tallinna tänavatüübid on põhimõtteliselt uus tänavate liigituse viis, mis arvestab lisaks tavapärasele autoliikluse intensiivsusele samaväärselt tänavaruumi iseloomu ja olulisust linnaruumina. Uue liigituse järgi võib üks tänav olla eri lõikudes eri liiki, kui ruumi iseloom muutub. Varasema, selgelt hierarhilise ja autoliiklusest lähtuva liigituse kohaselt olid linna sisenevad maanteed magistraalid alates linna piirist kuni keskväljakuni, kuigi tänavaruumi iseloom, tänava kasutus ja liikumisviiside jaotus on linna servas ja linnakeskuses äärmiselt erinev ning samade projekteerimispõhimõtete kasutamine linnaruumis sobimatu. Uus süsteem suudab kirjeldada tänavate funktsiooni palju täpsemalt, seades eri tüüpi tänavatele konkreetsed ruumi kvaliteedinõuded, ning aitab otsustajatel projektide ettevalmistusfaasis hinnata vajalike muudatuste mahtu ja projekteerijate kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid.

Tallinna tänavad on liiklusintensiivsuse alusel jaotatud ülelinnaliseks tänavaks, piirkondlikuks tänavaks ja kohalikuks tänavaks. Koha väärtuse ehk tänavaruumi iseloomu järgi jagunevad tänavad teeks, tänavaks ja kohaks. Liiklusintensiivsuse skaala järgib üldiselt varasemat standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud jaotust: magistraaltänav, jaotustänav ja kõrvaltänav. Liiklusintensiivsuse skaala tagab ülelinnalise tervikliku, piirkondi ühendava tänavavõrgu. Kohaväärtuse skaala arvestab jalakäijate hulka, ühissõidukipeatuste ja -liinide arvu, tänavaruumi ning tänavaäärsete hoonete iseloomu ja osutatavate teenuste hulka. Kohaväärtuse skaala tagab inimsõbraliku ja kvaliteetse linnaruumi kujunemise. Üldine põhimõte on, et mida suurem on koha väärtus, seda olulisem on arhitekti või maastikuarhitekti roll projekteerimisel.