Kui keskused ja tänavad käsitlevad sõbraliku linnaruumi tehiskeskkonda, siis tehiskeskkonnaga võrdväärselt tähtis on looduskeskkond. On ju kogu Tallinna arengustrateegia visioon üles ehitatud rohelisusele nii jätkusuutlikkuse kui ka haljastu mõttes. Seetõttu ongi rohelust ja looduskeskkonda käsitletud kahe sihi – sõbraliku linnaruumi ja rohelise pöörde juures. Haljastut käsitletakse eelkõige igapäevaselt kasutatava ruumi osana. Ühest küljest peaks inimestele jalutuskäigu kaugusel kodust olema kättesaadav rohe- või haljasala. Teisest küljest peaks rohelust olema ka muus tehiskeskkonnas, sest rohelus mõjub inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele soodsalt. Uuringud tõestavad, et looduse lähedal elavad inimesed on tervemad ja nende eluiga on pikem. Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas. Lisaks füüsilisele heaolule – looduses ja värskes õhus liikumisele – on loodusel positiivne mõju vaimsele tervisele ja kognitiivsele võimekusele. Seetõttu ongi üheks sihiks seatud, et enamikul elanikest on suurem osa igapäevastest teekondadest (kodust tööle, poodi või bussipeatusesse) rohelised – ääristatud puude, põõsaste või muu haljastusega.

Tallinn väärtustab oma mitmekesist maastikku, mida ilmestavad rabad, järved, jõed, pankrannik ja metsad. Linna arenedes on vajadusest lähtuvalt loodud looduslikke maastikuolusid ära kasutades huvitavaid ja eriilmelisi rekreatsioonialasid.

Rohe- või haljasala funktsionaalsus tähendab, et rohealale on ette nähtud teatud funktsioon ja see toimib. Näiteks kui ette on nähtud teatud tüüpi hooldus, siis peab see olema ka hooldatud. Ja vastupidi – kui hooldust pole ette nähtud, siis ei tohi see olla hooldatud.

Oluline on ka see, et rohealad moodustaksid võrgustiku. See on käsitletud ruumiliselt sidusa linnaregiooni lõigus, kuid see siht kehtib ka siin. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitikast alguse saanud rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja linnal kliimamuutustega kohaneda.

Praegu ei ole Tallinnas kogu linna hõlmavat hästi sidustatud rohevõrgustikku. Ühelt poolt on probleemiks asjaolu, et Kesklinna linnaosas puudub rohevõrgustikku käsitlev planeering. Teiselt poolt toimub üldplaneeringus ettenähtud rohekoridorides paraku ka ehitustegevust.

Arengustrateegia seab sihiks, et rohelus oleks kõikjal linnaruumis nähtav. Kvaliteetse haljastuse olemasolu eeldus linnas on kogu haljastu eluringi (planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja hooldamine) kvaliteetne ja teadlik juhtimine, sealjuures nutikate lahenduste maksimaalne kasutamine.

Lisaks teada-tuntud haljastule, nagu pargid ja mänguväljakud, pööratakse rohkem tähelepanu teistsugustele võimalustele rohelust linnaruumi tuua või seda säilitada. Näiteks jäätmaade kasutuselevõtt või kogukonnaaedade rajamine aitavad lisaks elukeskkonna mitmekesisusele suurendada keskkonna-alast teadlikkust, luua ja tugevdada kogukonda ning võimaldavad linnaelanikel tunda rõõmu enda hooldatud taimede kasvamisest.