Tervena elatud elu algab tervislikest eluviisidest ja linnakeskkond saab tervislikke valikuid toetada. Aktiivne liikumine toetab inimeste tervist: vähenevad südame-veresoonkonna haigused, ülekaal, diabeedirisk ja stress, paraneb üldfüüsiline vorm ning füüsiline ja vaimne heaolu. Lisategurina paraneb sotsiaalne sidusus ja üksteise toetamine: aktiivsed liikujad ei ole teistest eraldatud ja suhtlevad liikudes teiste liikujatega¹.

Tervena elatud aastate arv on praegu Harjumaal naistel 59,7 (kogu Eestis 57,8) ja meestel 57,9 (kogu Eestis 54,2 aastat.

Inimese enda antud hinnang oma terviseseisundile on samuti tähtis elukvaliteedi indikaator, mis peegeldab ennekõike heaolu ja sotsiaalset tervist, mitte haiguste puudumist. Tallinlaste tervisehinnang on Eesti keskmistest näitajatest mõnevõrra positiivsem. 16aastased ja vanemad tallinlased hindavad oma tervist väga heaks või heaks 61,5% (kogu Eestis 55%), halvaks või väga halvaks 10,8% (kogu Eestis 13,7%). Neist 9,3% ütleb, et igapäevategevused on tervise tõttu suurel määral piiratud, ning 19,6% ütleb, et igapäevategevused on mõningal määral piiratud.

Haigestumus psüühika- ja käitumishäiretesse oli 2017. aastal 100 000 elaniku kohta 11,67; 2009. aastal Tervise Arengu Instituudi andmetel 12,48. Kahjuks on aga sagenenud kurbuse ja masenduse ning depressiivsete episoodide esinemine õpilastel. 2017/2018. õppeaastat käsitlevas õpilaste tervisekäitumise uuringus leiti, et tüdrukute kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide sagedus on aastatel 2010–2018 kasvanud 8% võrra. Kurvameelsuse näitaja (üle ühe korra nädalas kurvameelsust tundnud 11–15aastased õpilased) tõusis 25%-lt 33%-ni ja depressiivsete episoodide näitaja (kahenädalaste depressiivsete episoodide esinemine viimasel 12 kuul 11–15aastastel õpilastel) 32%-lt 40%-ni. Poiste kurvameelsuse näitaja suurenes samal ajavahemikul 6% võrra, näit tõusis 11%-lt 17%-ni. Depressiivsete episoodide näitaja tõusis poistel 2018. aastaks 8% võrra, näit suurenes 18%-lt 26%-ni.

Statistika näitab, et peamised tallinlaste enneaegse surma põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Positiivse poole pealt võib esile tuua, et nende juhtumite arv 100 000 elaniku kohta vahemikus 2009–2017 on vähenenud. Suremuskordaja südame-veresoonkonna haigustesse on vähenenud (suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 2017. aastal oli 623,08 ja 2009. aastal 849,18); suremuskordaja kasvajatesse on püsinud peaaegu muutumatuna (2017. aastal 293,46 ja 2009. aastal 298,01); õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu on surnud 64,03 elanikku 100 000 elaniku kohta 2017. aastal ja 98,28 elanikku 100 000 elaniku kohta aastal 2009. Psüühika- ja käitumishäirete esmashaigusjuhud on kasvanud (2016. aastal 30 113 juhtu; 2009. aastal 26 331 juhtu). Südame-veresoonkonna haiguste juhud on samuti kasvanud (2016. aastal 26 725 juhtu; 2009. aastal 26 055 juhtu). Vigastuste ja mürgituste esmasjuhud on vähenenud (2016. aastal 74 440 juhtu; 2009. aastal 89 746 juhtu).

Krooniliste haiguste (astma, diabeet) või krooniliste haiguste riskitegurite (ülekaalulisus, vererõhu kõrgenemine) esinemise sagedus laste ja noorte hulgas on kasvutrendis. Samuti on suur laste ja noorte suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu.