LOE LISA 3.3

Uuel tasemel liikuvusteenus

Liikuvuse alalõigus nimetatakse liikuvuse planeerimise kõige olulisemad aspektid, mis on vajalikud sihi „Terve Tallinn liigub“ saavutamiseks. Esiteks tuuakse esile paradigma muutus liikuvuse planeerimisel: eri transpordiliikide ja sõitude planeerimise asemel planeeritakse ühtset liikuvusteenust, mis võimaldaks rohkematel leibkondadel rahuldada liikumisvajaduse isiklikku autot omamata. Kuidas liikuvusteenust täpselt planeerima ja osutama hakatakse, pole praegu veel kindel. Teenuseosutajad, kes niisugused ahelad tarbijate jaoks kokku seavad (ingl Mobility as a Service ehk MaaS), võivad olla sihtasutused, eraettevõtted või kohaliku omavalitsuse juurde kuuluvad üksused. Auto on liikumise ahelas bussi ja jalgrattaga võrdväärne lüli. Nutikaid transpordilahendusi tutvustava organisatsiooni ITS Finland arvates saab transpordis eeskuju võtta mobiilsidepakettidest. Tarbijatel on tulevikus võimalik valida näiteks linna-, äri- või perepaketi vahel, millele saab üleeuroopalise rändlusteenuse lisaks osta. Paketi sisu valib iga ostja oma elukorralduse järgi, see võib päeva-, kuu- või aastatasu eest sisalduda ettemääratud hulka taksosõite, ühissõidukite ja vajaduse korral rendiauto kasutamist. ITS nimetab niisugust teenust transpordi-Spotifyks. Mahukam taksosõitude osa on küll soodsam kui ühekaupa tellimine, kuid ikkagi kallim kui bussisõit1.

Selge on aga see, et vähemalt 2035. aasta perspektiivis on Tallinnas liikuvusteenuste selgrooks trammidel ja ekspressbussidel põhinev kiire ühistranspordiühendus. Suureneb ka jalgratta kasutamine ning eriti tähtis on eri liikumisviiside kombineerimise lihtsamaks muutmine. Tulenevalt mitmekeskuselise planeerimise mudelist ning sihist, et vähemalt 75% elanikest elab keskuste tõmbealas, on võimalik tagada, et enamikule elanikest on ühissõidukipeatus vähemalt 400 m kaugusel.

Tallinna arengustrateegia pakub välja liikuvuse mitmekesistamise, mitte autoliikluse keelamise. Autokasutusele luuakse alternatiive, nii et inimesed poleks kohustatud autot omama või et nad saaksid autovajaduse lahendada näiteks lühirendiga. Samal ajal parandatakse autoga liikujate liiklemisvõimalusi (autode arv väheneb, ummikud vähenevad).

Täpsemalt on liikuvuse planeerimise aluseks olev taustainfo koondatud liikuvuskavasse, mille tööversioon on leitav siit.


  1. Martin Kallasmaa (2020). Jagatud auto on ühiskonnale kasulikum. Postimees, 27. veebruar 2020.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.