LOE LISA 3.5

Igaühele ligipääsetav linn

Lühidusest hoolimata on see lõik äärmiselt oluline nii sihi „Terve Tallinn liigub“ kui ka laiemalt kogu arengustrateegia kontekstis. Ükskõik kui hea linna me teoreetiliselt loome, ei olegi see tegelikult hea linn, kui see pole kõigile ligipääsetav. Ligipääsetavuse mõtestamiseks on lõigus kasutatud universaalse disaini mõistet. See on tuntud ka kui kaasav disain ning selle sisu on tagada võrdsed võimalused ja võrdne ühiskonnas osalemine neile inimestele, kes on piiratud toimetulekuvõimega. Selleks eemaldatakse olemasolevad tõkked ja takistatakse uute tekkimist. Universaalne disain kätkeb endas uut laadi mõtlemist, kuna esitab võrdsete võimaluste kohta kõrgemaid nõudmisi, kui seda on esitanud alanenud toimetulekuvõimega isikute suhtes rakendatav ligipääsetavuse mõiste. Kui puuetega inimeste ligipääsetavuse küsimust on võimalik lahendada erimeetmetega, siis universaalse disaini puhul peab lahendus vastama kõikide kasutajate vajadustele. Universaalne disain on suunatud kõigile inimestele, sõltumata nende east, kehakujust või võimetest1.

Ligipääsetavus avaldab kogu ühiskonnale suurt mõju, sest vanemas eas võib igaüks meist olla vaegnägija ja liikumisraskustega. Ligipääsetav liikuvus tähendab seda, et liikuvustaristut, eriti tänavaid ja ühistransporti, saavad kasutada kõik, ka ratastooli, juhtkoera ja lapsekäruga liikujad. Tallinn lähtub universaalse disaini põhimõtetest ja 8 : 80-printsiibist: linnaruumis peab iseseisvalt liikuda saama nii 8- kui ka 80aastane. Võrdsed liikumisvõimalused peavad olema tagatud kõigile. See aitab väikeses ühiskonnas kaasa kõigi töö- ja ühiskonnaelus osalemisele ning suurendab Tallinna rahvusvahelist atraktiivsust.

Kõik uued tänavad Tallinnas vastavad ligipääsetavuse nõuetele ja samal ajal kaovad olemasolevatelt tänavatelt olulisimad takistused. Kõik ühissõidukipeatused on ligipääsetavad lapsevankri või ratastooliga. Ülekäigukohtade äärekivid on teega samas tasapinnas ja hoonetesse pääseb kaldteed mööda, kõnniteedel (näiteks ülekäiguraja ees) kasutatakse taktiilseid katendeid nägemispuudega inimestele. Tänaval on puhkamiseks piisavalt seljatoega pinke.

Ligipääsetavus tähendab ka seda, et tänavavõrk on tihe, võimalik on valida erinevaid liikumisteid ja kasutada eri liikumisviise. Kuigi eesmärk tervikuna keskendub aktiivsele elule ja seda eriti värskes õhus, siis on ligipääsetavuse kontekstis esile toodud ka virtuaalse ruumi ehk infosüsteemide ja teenuste ligipääsetavuse tagamise olulisus.

Täpsemalt on ligipääsetavuse teema lahti kirjutatud dokumendis „Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad aastatel 2016–2022“2. Kuigi see dokument lõppeb aastaga 2022, rakendatakse seal toodud põhimõtteid edasi ka tulevikus, uuendades dokumenti vajaduse korral.


  1. Centre for Universal Design (1997).
  2. https://www.tallinn.ee/est/g4144s94823. Liikuvus on peatükis 5.2 ning hoonestatud keskkond ja avalik ruum 5.3.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.