Tallinna arengustrateegia koostamisel on lähtutud ÜRO säästva arengu eesmärkidest (ingl sustainable development goals, lühend SDG-d) ja Euroopa Liidu (EL) poliitikast, Eesti riigi koostamisel olevatest arengudokumentidest ja seal käsitletud globaalsetest trendidest ning Tallinna elanike ja huvirühmade tagasisidest. Teoreetilise raamistikuna sihtide struktureerimisel kasutati OECD heaolu hindamise raamistikku. SDG-d ja EL-i poliitika annavad suunised, kuidas linnad saavad kaasa aidata meie ees olevate globaalsete väljakutsete lahendamisele. Eesti riigi arengudokumendid seavad Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamise eesmärgid ja olulisemad tegevussuunad ning aitavad mõtestada Tallinna rolli selles. Elanike ja huvirühmade tagasiside näitab, millist linna inimesed soovivad ja millised on nende ootused kohalikule omavalitsusele.

ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG-d) ja EL-i poliitika

SDG-d ei too linna strateegilisse planeerimisse midagi täiesti uut, küll aga muudavad nad rõhuasetust, mida ka linnad peaksid globaalsel tasandil silmas pidama. ÜRO raamistik pakub välja säästva arengu näitajad. „Tallinn 2035“ panustab kõikidesse SDG-desse:

ÜRO säästva arengu eesmärgid

EL-i poliitikasuundadest avaldab Tallinna arengu planeerimisele suurimat mõju kliima- ja keskkonnapoliitika. Selle mõju nähtub nii Eesti riigi võetavatest kohustustest, EL-i rahastusmehhanismidest kui ka EL-i linnade vahetust koostööst (Eurocities, linnapeade pakt).

Eesti riigi arengudokumendid

Arengustrateegia „Tallinn 2035“ koostamine langes riikliku strateegiaga „Eesti 2035“ ja mitme riikliku arengukava koostamisega samale ajale. See andis suurepärase võimaluse koordineerida nii taustateavet kui ka sihtide seadmist. Näiteks ei koostatud „Tallinn 2035“ jaoks eraldi globaalsete trendide analüüsi, vaid kasutati „Eesti 2035“ raames tehtud tööd. Kuna ka „Eesti 2035“ ja teised riigi strateegiad lähtusid SDG-dest, siis oli võimalik saavutada hea seos globaalsete, riiklike ja kohalike eesmärkide vahel. Olulisemad valdkondlikud arengukavad, mis arengustrateegiale „Tallinn 2035“ alusandmeid andsid, olid „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030“, „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Lisaks keskvalitsuse arengudokumentidele lähtuti „Tallinn 2035“ koostamisel Harju maakonna arengustrateegiast ja saadi olulist tagasisidet Harjumaa Omavalitsuste Liidult.

Tallinna elanike ja huvigruppide tagasiside

Elanike ja huvirühmade tagasisideks kasutati nii linna iga-aastast rahuloluküsitlust kui ka „Tallinn 2035“ põhjalikku järkjärgulist kaasamisprotsessi, mille raames tehti nii küsitlusi kui ka töötubasid. Lapsed joonistasid 800 pilti Tallinna tulevikust ja osalesid noortefoorumil, kus esitasid oma nägemuse ja tõid esile oma muresid. Tagasisidest koorus selgelt välja elanike ootus, et neil oleks hea linnaruum ja mugavad liikumisvõimalused, ning linnaruumi puhul tähtsustati selgelt rohelust, turvalisust ja ligipääsetavust. Nendest andmetest kooruski välja „Tallinn 2035“ visioon: „Roheline maailmalinn“ „Roheline“ viitab nii Tallinna elanike väga suurele ootusele rohelise ja puhta linna järgi kui ka üleilmsele keskkonnapoliitikale. Maailmalinna viitab Tallinna ambitsioonile olla globaalse rohepöörde eesrinnas, samuti elavale, atraktiivsele, inimmõõtmelisele ja ligipääsetavale linnaruumile, mis on nii hea elukoht, ligimeelitav sihtkoht kui ka konkurentsivõimeline ettevõtluskoht.