Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Terve Tallinn liigub“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Loov maailmalinn“ ja „Heatahtlik kogukond“ saavutamisse.

Terve Tallinn liigub, loov maailmalinn ja heatahtlik kogukond – tervislike eluviiside soodustamine ja arstiabi kättesaadavuse tagamine pikendavad tervena elatud elu, aitavad inimestel iseseisvalt toime tulla, suurendada turvatunnet ning tööhõivet.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt tervise ja tervishoiu seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Tervis igas valdkonnas. Tervist mõjutavad tegurid ja meetmed on suures osas sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või mõne muu valdkonna vastutusalas. Seetõttu on oluline, et igasuguste tegevuskavade kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse nende mõju tervisele. Tervisesüsteemid tagavad teenustele tervikliku lähenemise, hõlmates tervise edendamist, haiguste ennetamist, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös, aga ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata sellest, kas see käib avaliku või erasektori alla. Oluline on ka see, et arestimajades ja kinnipidamiskeskustes osutatavad tervishoiuteenused vastaksid tervishoiusüsteemis kehtestatud nõuetele.

Ebavõrdsuse vähendamine. Tervist iseloomustavate näitude puhul võib sageli täheldada soolisi, ealisi, piirkondlikke või muudest tunnustest tingitud erinevusi. Tervisenäitudest lähtuvalt tuleb aidata eelkõige enim abi vajajaid, käsitada just neid sihtrühmana tegevuste planeerimisel. Nii vähendame tervisega seotud ebavõrdsust.

Koostöö. Tervise eesmärkide saavutamisel on vaja tõhustada koostööd riigi, kolmanda sektori ja erasektori vahel. Oluline on, et koostöö hõlmaks eri valdkondi nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil kogukondi kaasates. Inimesega tehakse koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks nii tervise säilitamisel, ravimisel kui ka haigustega toimetulekul. Inimeste elukeskkonna parandamisel, tervise toetamisel ja edendamisel on väga suur roll kogukonnal ja kohalikul tasandil.

Eesmärgid

1. Linnaelanike kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine vähenenud.

   Inimene teeb iga päev otsuseid ja valikuid, mis võivad tema tervisele mõjuda soodsalt või seda kahjustada. Otsuste tegemine sõltub elukeskkonna majanduslikest, poliitilistest, kultuurilistest ja sotsiaalpsühholoogilistest mõjudest, mis kujundavad inimese väärtushinnanguid, võimalusi ja eluviisi. Tallinlased võtavad järjest enam vastu teadlikke ja positiivset tervisekäitumist soodustavaid otsuseid.

   Optimaalne kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, turvaline liiklemine ja vaba aja veetmine, riskivaba seksuaalkäitumine ning sõltuvust tekitavate harjumuste puudumine aitavad ennetada paljusid haigusi ja olla võimalikult terve. Terviseharituse (health literacy) tulemusel on tallinlase tervis parem, tema terviseteadlikkus paraneb, ta kasutab vähem tervishoiuteenuseid ning lüheneb haiglaravil viibimise aeg, mistõttu on madalamad ka tervishoiukulud.

   Ühiskonnas, kus alkoholipoliitika lähtub rahvastiku tervise huvidest ja kokkulepetest, noorte vaba aja veetmiseks ja tervisespordiks on loodud soodsad tingimused, kus tervislikku eluviisi ja peresuhteid toetatakse poliitiliste otsustega ning kus valitseb solidaarsus ja hoolitakse üksteisest, on ka inimeste tervisekäitumine tasakaalustatud ja juhindub väärtushinnangutest. Tallinlased elavad järjest kauem ning ka tervena elatud aastate arv suureneb.

   MÕÕDIK

   • Linnaelanike tervisekäitumise kujundamise tegevusprogrammide (TP1, TP3, TP4) mõõdikute sihttasemed on saavutatud.

2. Kõigile tallinlastele on tagatud esmatasandi arstiabi ja vajaduse korral eriarstiabi.

   Kõigil inimestel on ühesugused õigused ja võimalused tervishoiuteenuseid kasutada, sõltumata east, soost, elukohast, erivajadusest või sotsiaalsest taustast. Tallinn panustab linlaste tervise parandamiseks tervishoiuteenuste arendamisse ja osutamisse. Piiratud ressursside korral võib eelistada üht elanikkonna rühma või inimest ainult tema tervisevajadustest tulenevalt. Ravikindlustamata inimesed saavad Tallinnas esmatasandi arstiabi ja neile on tagatud statsionaarse järelravi teenus. Tervishoid on inimkeskne, patsiendid saavad piisavalt teadmisi ja tuge otsustamisel ja raviprotsessi kaasamisel ning nende lähedased on võimelised toetavas keskkonnas neid abistama. Elanikkonna teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide väärast kasutamisest tulenevatest riskidest paraneb. Tervishoiuteenused on kättesaadavad ja kvaliteetsed tänu integreeritud süsteemide arendamisele. Tervisealane kirjaoskus ja suutlikkus oma haigusega paremini toime tulla paraneb. Suureneb rahulolu tervishoiuteenustega ning kasvab tervishoiutöötajate töörahulolu ja süsteemi tõhusus, tervishoiukulude kasv on kontrolli all. Patsiendiohutuse eest vastutuse võtmine on iga tervishoiutöötaja põhiülesanne ja eetiline kohustus. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on tagatud, kuna kohustused jagunevad õiglaselt riigi, kohalike omavalitsuste, tervishoiuteenuste osutajate, tööandjate ja inimeste vahel. Riigi ja linna koostöös kavandatav Tallinna Haigla riigi ja linna koostöös tagab elanikkonnale kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse ja ravikvaliteedi paranemise.

   MÕÕDIKUD

   • Tervishoiuteenuste kättesaadavusega väga rahul ja rahul olevate inimeste osakaal.
     Algtase: 95,6% (2018)
     Sihttase: 98% (2035)
   • Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid tervisekontrolliga hõlmatud õpilaste osakaal plaanilisele kontrollile suunatute hulgas.
     Algtase: 91,6% (2019)
     Sihttase: 95% (2035)
   • Tallinnas esmatasandi arstiabi ja statsionaarse järelravi teenust saavate ravikindlustamata inimeste osakaal ravikindlustamata inimeste hulgas.
     Algtase: 2,2% (2019)
     Sihttase: 1,5% (2035)

Tegevusprogrammid

1. Laste ja noorte tervise ning turvalise arengu tagamine

   Mida soodsamad on lapse arengu- ja elutingimused ning mida toetavamad ja arvestavamad suhted peres, seda parem on tema majanduslik ja sotsiaalne toimetulek täiskasvanuna. Seetõttu on rahva tervise seisukohast väga oluline, kuidas lastega peresid toetatakse. Lapseeas saadud perekogemuse mõjul kujunevad tulevase täiskasvanu väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskus ja tervisekäitumine. Sotsiaalselt ja majanduslikult toimetulevast perekonnast pärit lastel on rohkem võimalusi osaleda eakohastes ja arendavates tegevustes ning omandada võimetekohast haridust. Parema sotsiaalse toimetuleku ja tervisekäitumise tõttu on lapsed tervemad, elurõõmsamad, esineb vähem psüühika- ja käitumishäireid, laste õpitulemused ja toimetulek ühiskonnas on paremad. Imikute ja alla viieaastaste laste suremus väheneb. Tubaka ja tubakalaadsete toodete, alkoholi ning uimastite esmatarbijate vanus tõuseb.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) rasedate ning imikute ja väikelaste tervise ja heaolu toetamine, 2) laste kodus ja vabal ajal saadud vigastuste ennetamine, 3) tõhusa ja süsteemse infovahetuse koordineerimine lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi arstiabi andjate vahel, 4) jätkusuutliku positiivset vanemlust toetavate teenuste ja programmide süsteemi kujundamine, 5) kasvu-, õpi- ja käitumisraskustega laste peredele jätkusuutliku nõustamissüsteemi kujundamine, 6) mittenakkuslike haiguste ja nende riskitegurite varajane avastamine ning ennetamine, 7) tubakatoodete ja alkoholi kättesaadavuse vähendamine alaealistele, 8) uimastite tarbimise vähendamine ja esmatarbijate vanuse tõus, 9) riskantse seksuaalkäitumise ja HIV-nakkuse leviku vähendamine ning professionaalse ja järjepideva nõustamise tagamine.

2. Kõigile abivajajatele kättesaadavad parimal nüüdisaegsel tasemel tervishoiuteenused

   Tervishoiuteenuseid osutatakse koostöös riigi, erasektori ja teadusasutustega. Esmatasandi üldarstiabi teenust osutavad perearstid ja nendega koos töötavad tervishoiutöötajad. Tervisekeskused parandavad abi kättesaadavust ja kvaliteeti. Esmatasandi põhiteenuseid osutatakse linna kõigis piirkondades nüüdisaegsetes tervisekeskustes. Eriarstide vastuvõtule on võimalik saada mõistliku aja jooksul. Tervisekeskused ja haiglad on hästi ligipääsetavad. Kvaliteetne meditsiiniabi heas füüsilises keskkonnas on kättesaadav kõigile.

   Kavandatakse Tallinna Haigla rajamist, mis pakub heal tasemel tervishoiuteenuseid. Haiglas asuvad tööle pädevad spetsialistid, hangitakse nüüdisaegsed meditsiiniseadmed ning haigla füüsiline keskkond on patsiendisõbralik.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, sh ravikindlustamata inimestele, 2) päevaravi ja tugiteenuste võimaluste laiendamine, 3) linnaelanike kaasamine paikkonna tervisevajaduste ja riskide määratlemisel, 4) Tallinna Haigla projekti elluviimine, 5) ööpäevaringselt erakorralise meditsiiniabi tagamine (Tallinna Kiirabi), 6) Tallinna meditsiiniasutuste võrgustiku arendamine koostöös riigi, erasektori ja teadusasutustega kvaliteetse ja kättesaadava teenuse pakkumiseks.

3. Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond

   Kõigi linna tegevusvaldkondade poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse nende mõjudega inimeste tervisele. Elukeskkonnas pööratakse tähelepanu eeskätt vee ja õhu puhtusele, müra piirnormidest kinnipidamisele ja õnnetuste ärahoidmisele. Töö- ja õpikeskkonnas on olulisim tagada tervislik sisekliima ja vähendada psühhosotsiaalseid ohutegureid. Seda tegevusprogrammi viivad ellu linnaasutused, kes vastutavad füüsilise keskkonna säilitamise, arendamise ja kujundamise eest, samuti keskkonnahariduse pakkumise eest.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) teiste valdkondade juhendamine ja nende tegevuse koordineerimine tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamisel, 2) elanike teadlikkuse parandamine keskkonna ohuteguritest ja nende mõjude vähendamise võimalustest.

4. Tervislikum eluviis, tervislikud valikud

   Optimaalne kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, turvaline liiklemine ja vaba aja veetmine, riskivaba seksuaalkäitumine ning sõltuvust tekitavate harjumuste puudumine aitavad ennetada paljusid haigusi ja olla inimestel võimalikult terve kogu elu. HIV-nakkuse levik Tallinnas pidurdub. Linnaelanike rahulolu oma tervisega paraneb. Tasakaalustatud toitumisharjumustega inimeste osakaal kasvab ning ülekaalulisus ja rasvumine kõigis vanuserühmades väheneb. Igapäevasuitsetajate (ka huuletubaka ja e-sigareti tarbijad) arv langeb, uimastite tarvitamine kõikides vanuserühmades väheneb. Noorte ja täiskasvanute teadlikkus turvalisest seksuaalkäitumisest paraneb. Haigestumine südame ja veresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja kroonilistesse mittenakkuslikesse haigustesse väheneb.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) elanikkonna, sh laste ja noorukite kehalise aktiivsuse suurendamine (liikumisharrastuse, liikuvuse ja hariduse valdkonna tegevuste juhendamine ja koordineerimine), 2) linnaelanike terviseteadlikkuse parandamine, 3) tubakatoodete ja alkoholi kättesaadavuse vähendamine, 4) uimastisõltlaste ja HIV-positiivsete inimeste kvaliteetse ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse ning kahjude vähendamise teenuse kättesaadavuse parandamine, 5) tallinlaste turvakäitumise soodustamine liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel, 6) paikkonnapõhise terviseedenduse tõhustamine, arendamine ja võimestamine.