TEGEVUSVALDKOND

Linnaplaneerimine

Tallinn on koos lähivaldadega kujunenud terviklikuks linnaregiooniks ehk Suur-Tallinnaks. Sellel on kompaktne, kõrgetasemelise ruumi ja paljude funktsioonidega linnaregiooni keskus koos külalistele atraktiivse ja kohalikele elamiseks sobiva vanalinnaga. Linnaregiooni keskust toetab väiksemate kodulähedaste keskuste võrgustik, mis on kujunenud inimeste suhtlemisel ja igapäevategevustes olulisteks kohtadeks. Neis on kvaliteetne inimmõõtmeline linnaruum ja kõrgetasemeline arhitektuur koos igapäevaste teenustega. Tallinna tänavad on midagi enamat kui liikumistee, need on ka avaliku ruumi osa, kus on hea olla. Meri kui Tallinna sümbol on linnas hästi tajutav ja eriilmelised rannaalad väärtus omaette. Rohelus on linnaruumis kõikjal nähtav – Tallinna tuntakse kaunite puiesteede, linnametsade ja mitmekesise linnalooduse poolest.

Valdkond panustab väga suurel määral strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“ ja „Kodu, mis algab tänavast“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Roheline pööre“, „Terve Tallinn liigub“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Sõbralik linnaruum ja kodu, mis algab tänavast – planeerimis­raamistikuga antakse kõikidele linnaruumi kujundavatele osapooltele (sh linna tegevusvaldkondadele) suunised sõbraliku ja koduse linnaruumi loomiseks.

Roheline pööre – kompaktse, erinevaid liikumisviise võimaldava ja mitmekesise linnaruumi kujundamine aitab kaasa kliimaneutraalsuse, elurikka ja tervisliku keskkonna ja ressursisäästlikkuse saavutamisele. Muinsuskaitsealane tegevus aitab säilitada ajalooliselt väärtuslikku linnakeskkonda järgmistele põlvkondadele.

Terve Tallinn liigub – kompaktse ja inimmõõtmelise ruumi planeerimispõhimõtete rakendamine aitab vähendada sundliikumist ning soodustada aktiivsete liikumisviiside ja ühistranspordi kasutamist. Linnaruumi disaini suunised aitavad kujundada kõigile ligipääsetava keskkonna. Planeeringutega nähakse ette atraktiivsed värskes õhus viibimise kohad.

Heatahtlik kogukond – linnaruumi kujundamine sellisena, kus mitmesugused tegevused on omavahel seotud ja inimestevahelisi kontakte on rohkem, suurendab sidusust. Rahvarohked tänavad suurendavad turvatunnet. Ruumi kujundamine ohutuse põhimõtteid järgides vähendab õnnetuste arvu.

Loov maailmalinn – sõbralik linnaruum muudab Tallinna atraktiivsemaks nii turistidele, töötajatele kui ka investoritele, toetab ettevõtete arenguvajadusi ja soodustab novaatorlike tegevuspaikade loomist.

Rakendamise põhimõtted

Tasakaalustatud linnaplaneerimine. Säästvat linnaarengut aitavad saavutada mitmekesine maakasutus, sotsiaalselt sidus elukeskkond, ökoloogiline tasakaal, UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna väärtustamine, eriilmelise miljööga piirkonnad ehk kultuuriline mitmekesisus, säästvate liikumisviiside eelistamine, kompaktne linnakeskus ja väiksemad keskused, kliimamuutuste mõjudega kohanemine.

Inimkesksus. Linnaruumi kujundamisel lähtutakse inimese heaolust ja kasutusmugavusest. Inimmõõtmeline ruum suudab pakkuda kvaliteetsemat avalikku ruumi, mis omakorda soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning muudab väljas viibimise meeldivaks.

Säästlikuma liikumisviisi eelistamine. Ühenduste rajamisel arvestatakse esmajärjekorras sellega, kas on võimalik tagada läbipääs säästlike liikumisviisidega. Liikuvussüsteemi muudab tõhusaks ja kasutajasõbralikuks erinevate liikumisviiside koostoime: see, kui mugavalt saab ühe liikumisvahendi teise vastu vahetada.

Elu hoonete vahel. Kodu algab juba väliruumis. Hoonetevaheline ruum seob hooned, avaliku ruumi, jalakäijate liikumisteekonnad, tänavad ja rohealad tervikuks. Hoonetevahelise ruumi kvaliteet ja inimmõõtmelisus määrab selle, kui meeldiv on elukeskkond.

Tänavad. Tänav ei ole transpordikoridor, vaid elukeskkond, olles samal ajal inimmõõtmelise avaliku ruumi osa. Tänav on mõeldud kõigile kasutajatele muu hulgas nii peatumiseks kui ka vajalikeks tegevusteks. Hea tänavaruum on disainitud nii, et kõigil selle kasutajatel on võimalik üksteise vajadustega arvestada.

Eesmärk

Selleks et viia ellu sõbraliku linnaruumi strateegilist sihti ja valdkonna visiooni, on Tallinnal ühtne ja järjepidev raamistik linna ruumilise arengu suunamiseks ning teadmistepõhiseks ja valdkondadeüleseks planeerimiseks. Lähtutakse nüüdisaegsetest linnaplaneerimise põhimõtetest ja uurimismeetoditest, milles on olulisel kohal innovaatilisus ja väliskogemus. Kasutatakse tänapäevaseid digivahendeid. Planeerimistegevus on läbipaistev, sellesse kaasatakse avalikkus ja kõik huvigrupid. Tagatud on ruumiliste otsuste järjepidevus ehk milles on kokku lepitud, see viiakse ellu.

MÕÕDIKUD

  • Osakaal linlastest, kes on teadlikud oma linnaosa ruumilise arengu plaanist.
    Algtase: mõõtmist alustatakse 2021. aastal
    Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist
  • Osakaal linlastest, kes on väga rahul linna ruumilise arengu (üldplaneeringud, detailplaneeringud, projekteerimistingimused) plaanidega.
    Algtase: mõõtmist alustatakse 2021. aastal
    Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist

Tegevusprogrammid

  1. Arengustsenaariumid, planeerimise põhimõtted ja juhised

    Tallinna ruumilise planeerimise raamistik on uuendatud. Linna ruumilised, logistilised ja funktsionaalsed arengustsenaariumid on kirjeldatud ja analüüsitud. Linna järjepideva arengu tagamiseks on valdkonnad kokku leppinud ühistes väärtustes ja linnaruumi puudutavates põhimõtetes, millega peab arvestama kõikide ruumiga seotud otsuste tegemisel. Kujundatud on linna ruumilise arengu visioon ja eesmärgid, mis lähtuvad nüüdisaegsetest planeerimispõhimõtetest ja kvaliteetsetest andmetest. Need on kooskõlastatud ka naabervaldadega. Linnaruumi kujundamise printsiipide rakendamiseks koostatakse juhised, mis kirjeldavad, mida ja kuidas selle eesmärgi elluviimiseks on vaja teha. Teadmispõhiste planeerimisotsuste tegemisse kaasatakse vajaduse korral eksperte väljastpoolt linnavalitsust, et korraldada uuringuid ja koostada ekspertarvamusi, ning tehakse koostööd ülikoolidega. Uute teadmiste omandamiseks linnaplaneerimises ja heade näidetega tutvumiseks tehakse koostööd teiste riikide linnadega, osaletakse erialastel konverentsidel ning välisprojektides.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) ruumilise arengu kompetentsikeskuse loomine; 2) ruumilise planeerimise raamistiku uuendamine, 3) ruumilise arengu strateegia koostamine, 4) linna arenguvajaduste väljaselgitamiseks ruumiliste, sotsiaal-majanduslike, kasutajamugavust ja -eelistust puudutavate ning muude uuringute, analüüside, mõõtmiste, küsitluste ja projektide koostamise korraldamine, 5) ruumilist arengut käsitlevate juhiste koostamine.

  2. Üld- ja teemaplaneeringute ning linnaruumiliste arengu ettepanekute koostamine

    Linna arengu suunamiseks on olemas nüüdisaegsed üldplaneeringud, milles avalikud huvid on erahuvidega tasakaalus ning millega on tagatud linna pikaajalised huvid. Planeeringute koostamisel lähtutakse kokkulepitud väärtustest, põhimõtetest, linna ruumilise arengu visioonist ja eesmärkidest. Ruumilise arengu järjepidevuse ja tervikliku arengu tagamiseks lähtutakse väiksemate maa-alade planeerimisel kõrgema tasandi planeeringutest. Sellest tulenevalt on esmajärjekorras ajakohastatud Tallinna linnaosade üldplaneeringud ja nende rakenduskavad. Ajakohastatakse ka teemaplaneeringud (näiteks miljööalade ja kõrghoonete teemaplaneeringud). Täpsemate ruumiliste ja ehituslike printsiipide määramise aluseks on linnaosade üldplaneeringud ja teemaplaneeringud, mille muutmise vajadust hinnatakse iga nelja aasta tagant. Linnaehituslikult olulistesse kohtadesse ja terviklikumate lahenduste leidmiseks koostatakse linnaruumilisi arengu ettepanekuid, mis linnaehitusliku analüüsi abil määravad olulised ruumiväärtused.

    Parimate planeeringu- ja arhitektuursete lahenduste leidmiseks korraldatakse arhitektuurikonkursse. Linnaruumilised arengu ettepanekud, arhitektuurikonkursiga valitud lahendused ja linnaruumi juhised on detailplaneeringute ja ehitusprojektide lähtealus. Avalikkuse ja eri huvigruppide tõhusamaks kaasamiseks rakendatakse platvorme, kus on võimalik reaalajas kaasa rääkida. Rakendust AvaLinn on edasi arendatud, et selle kasutamine oleks mugavam, tehakse interaktiivseid ideekorjeid. Olulisel kohal on nüüdisaegsete virtuaalsete lahenduste kasutamine igapäevatöös, kaasamisel ja ruumiliste otsuste tegemisel. Planeeringulahenduse sobivust reaalsesse keskkonda hinnatakse muu hulgas 3D-mudelite abil.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) kaasamine (ideekorjed), 2) üld- ja teemaplaneeringute koostamine, 3) linnaruumiliste arengu ettepanekute koostamine.

  3. Detailplaneeringud

    Detailplaneeringud viivad ellu linnaosade üldplaneeringutes sõnastatud eesmärke ja väärtusi, et luua kõrgetasemelist arhitektuuri ja linnaruumi. Detailplaneeringutega on loodud ehitusõigus nii linna avalike ülesannete täitmiseks kui ka kinnisvaraarenduseks, tagades ehitiste sobivuse linnaruumi, arvestades eri mitmete huvigruppide tasakaalustatud huve ja linna strateegilisi sihte. Linnaasutused menetlevad detailplaneeringuid mõistliku aja jooksul.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) detailplaneeringute menetlemine, 2) lahenduste sobivuse hindamisel uute võimaluste, nagu näiteks 3D-mudelite kasutamine, 3) otsustamise operatiivsemaks muutmine.

  4. Ehitustegevus

    Ehitusvaldkond toetab eelkõige kõrgema arhitektuurse kvaliteediga ja parema keskkonnatunnetusega hoonete kavandamist linnaruumi. Ehitusvaldkonna menetlusprotsessid on läbipaistvad ja menetlusaeg optimaalne. Koostöö eri huvigruppide ning menetlustes osalevate isikutega on konstruktiivne. Ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlemise mediaanaeg on lühenenud ja rahulolu menetlusega kasvanud. Riiklik järelevalve vastab õigusaktidele ning seda tehakse eelkõige ehitise/ehitamise ohutuse tagamise eesmärgil.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) ehitus- ja kasutuslubade väljastamine, 2) eskiiside kooskõlastamine, 3) sundvalduste seadmine, 4) riiklik järelevalve.

  5. Geomaatika

    Geomaatika hõlmab linna geodeesia, maakorralduse, kohanimede, aadresside, geoinfosüsteemide, planeeringute registri ja kartograafia valdkonna tegevusi. Geodeesia valdkond tagab linna plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu täpsuse ning kasutatavuse linna geodeetiliste uurimistööde tegemise alusena, geodeetiliste uurimistööde registreerimise, kontrolli, arhiveerimise, jagamise ning nende alusel linna koondplaani koostamise. Täpsusnõuetele vastavate (kasutatavate) punktide arv ja osakaal geodeetilises kõrgusvõrgus püsib kõrge.

    Maakorralduse valdkond tagab linna territooriumil katastriüksuste sihtotstarbe määramise ja maakorraldustoimingute õiguspärasuse vastavalt maakorralduse nõuetele, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusele, kinnisasja omaniku õigustele ja avalikule huvile.

    Kohanimede ja aadresside valdkond tagab linna ruumilisest arengust ning õigusaktidest tuleneva kohanimede ja aadresside määramise või muutmise. Aadressiandmete nõuetele mitte­vastavate aadresside osakaal väheneb.

    Geoinfosüsteemide (GIS) valdkond tagab toe linna­organisatsioonile, et linn väärtustaks ja rakendaks laialdaselt asukohapõhist teadmist, arvestades, et loodavad GIS-lahendused on vajaduspõhised, tänapäevased ja populaarsed ning põhinevad kvaliteetsetel ruumiandmetel. Geoportaali kasutus ja avaandmete allalaadimine geoportaali kaudu suureneb. Kaarditeenuseid ja GIS-lahendusi kasutatakse rohkem (näiteks suureneb kolme kõige populaarsema teenuse kasutajate arv aastas).

    Kartograafia valdkond tagab Tallinna aluskaardi järjepideva uuendamise ning laialdase kasutuse teenuste ja kaartide (ettevõtlusameti turistidele suunatud kaardid, ühistranspordi kaardid, linna ja linnaosade seinakaardid jne) abil. Viimase nelja aasta jooksul täielikult uuendatud aluskaardi andmete osakaal suureneb.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) linnaplaneerimise vastutusalas olevate registrite tarkvara arendamine (sh uus maatoimingute infosüsteem MATIS ja uue geoveebi kasutuselevõtt), 2) geoinfosüsteemide tarkvara laialdasem juurutamine ja kasutajate koolitamine, 3) ruumiandmete kvaliteedi parandamine, 4) ruumiandmete kättesaadavuse parandamine, digitaalse linnamudeli arendamine, linna juhtimislaua arenduse toetamine, 5) 3D linnamudeli ettevalmistamine ja väljastamine linnaplaneerijatele.

  6. Muinsuskaitse

    Tallinna ajalooline kultuuripärand (sh UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv vanalinna ajalooliselt kompleksne struktuur) on säilinud ja selle väärtust hinnatakse. Kultuurimälestiste, kultuuriväärtuslike hoonete, arheoloogilise pärandi ja vallasobjektide kaitse ja korrashoid on tagatud ning ajaloolist linnaruumi ja elukeskkonda väärtustatakse. Meie ehituspärand on atraktiivne ja autentne elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Tallinna kaitsealused pühakojad, tornidega linnamüür ning muldkindlustused on restaureeritud ning avalikkusele ligipääsetavad, avariiohtu pole. Edendatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstipärandi rakenduslikku ja akadeemilist uurimist. Tänu populaarteaduslikule ja akadeemilisele tutvustamisele ning populariseerimisele tunnevad linnaelanikud ning külalised Tallinna kultuuripärandit hästi.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) Tallinnas asuvate kultuuriväärtuslike hoonete, ajalooliste kindlusrajatiste, säilinud originaaldetailide ja -tarindite konserveerimine, 2) projektdokumentatsiooni koostamine, uuringute tegemine ning ekspertiiside koostamine 3) eeslinnade ehitis-, ajaloo- ja arheoloogiamälestiste uuringute ning ekspertiiside koostamine, 4) Tallinnas asuvate vallasmälestiste uurimine, restaureerimine, projektdokumentatsiooni koostamine, 5) restaureerimise toetamine; 6) koguduste toetamine Kirikurenessansi programmi kaudu kirikute ja nende kunstivarade restaureerimisel ja seda ettevalmistavatel töödel, 7) kultuuripärandit tutvustavate trükiste väljaandmine, kultuuriväärtuslike hoonete ja mälestiste tähistamine, näituste, infopäevade ja koolituste korraldamine, vanalinna kaugküttega ühendamine (et likvideerida vajadus soojuspumpade järele), 8) eraomanike ja korteriühistute toetamine mälestiste restaureerimisel.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.