STRATEEGILINE SIHT 4
Roheline pööre
Kestlikkus ja rohepööre ei puuduta ainult Tallinna looduskeskkonda, vaid on terve ühiskonna ja majanduselu keskne põhimõte. Tallinlased elavad keskkonnahoidlikult, sest tunnevad vastutust tuleviku ees: iga põlvkond vastutab oma lastele hea elukeskkonna loomise ja hoidmise eest. Tallinn kohaneb kliimamuutustega ja vähendab kasvuhoonegaaside heidet kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni sajandi keskpaigaks. Linnas on puhas õhk ja vesi ning kaitstakse linnalooduse liigirikkust. Linlased hoolivad keskkonnast, elavad ressursisäästlikult ja tarbivad ringmajanduse põhimõttest lähtudes. Tallinlaste teadmised, hoiakud ja käitumine muudavad Tallinna teednäitavaks hea elukeskkonnaga nüüdisaegseks linnaks.
Kliimaneutraalne linn
Tallinn järgib oma otsustes kliimaneutraalsuse eesmärki, vähendades aastaks 2030 süsinikuheidet 40% (võrreldes aastaga 2007) ja on aastal 2050 kliimaneutraalne pealinn. Tallinna linna planeeritakse süsinikuneutraalsust silmas pidades. Liikuvus toimib mittefossiilsetel kütustel. Hooned on ressursisäästlikud ning neis kasutatakse kliimaneutraalset energiat. Tootmises kasutatakse puhast energiat. Tallinn kohaneb kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega, kasutades looduspõhiseid lahendusi, muutes kliimakindlamaks nii hooneid kui ka taristut. Kliimaneutraalsust käsitletakse valdkondade-ülese teemana, mida täpsustatakse säästva energiamajanduse ja kliima arengudokumendis.
Soodus pinnas roheuuendusteks
Rohepööre tähendab mõtteviisi ja väärtuste muutust kogu ühiskonnas. Tallinnas on hea keskkond roheuuenduste algatamiseks ettevõtetele, vabaühendustele, valitsusorganisatsioonidele ja elanikele. Roheuuendus võib olla nii tehnoloogiline kui protsessiline, nii organisatsiooniline kui ühiskondlik – keskkonnamõju vähendada ja heaolu parandada on võimalik väga erinäoliste algatustega. Tallinnas tegutsetakse vastutustundega tuleviku ees ja üheskoos leitakse lahendusi rohepöörde väljakutsetele, tehes koostööd ka selle valdkonna eestvedajate ja teadusasutustega terves maailmas.
Elurikas ja õitsev linnaloodus
Tallinn on üks Euroopa puhtaima õhuga ja liigirikkamaid pealinnu tänu oma mitmekesisele loodusele ja ulatuslikule rohevõrgustikule. Sidus rohevõrgustik − pargid, metsad ja rohelised eraaiad – suurendab liigirikkust ja pakub linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest. Taimedel lastakse õitseda. Linnaruumi kujundades kasutatakse enam elurikkusele, eriti tolmeldajatele sobivat haljastusmaterjali. Välditakse ülekoormust looduslikele kooslustele, et anda neile võimalus end ise taastada. Sademevee käitlemisel kasutatakse innovaatilisi ja looduslikke lahendusi, et seda saaks kasutada nii linlaste vajadusteks kui ka linnalooduse elujõu suurendamiseks. Merevesi ja kõik Tallinna ojad, jõed ja järved on ökoloogiliselt heas seisundis. Suurendades looduslikku elurikkust, parandame linlaste tervist ja suurendame toidujulgeolekut.
Looduslik pinnas moodustab vähemalt 65% Tallinna pindalast
2020: 67%
Ringmajandus
Tallinn on üle läinud ringmajandusele. Teadlikuma tootmise ja tarbimise tulemusena tekib linnas vähem jäätmeid: suurem osa olmejäätmetest võetakse taaskasutusse. Muu hulgas visatakse ära vähem toitu ning linna toiduringlussüsteem on läbimõeldud. Ressursitõhusad tööstusettevõtted kasutavad materjale säästvalt ja vastutavad oma toodete ümbertöötlemise eest. Iga toote ja teenuse eluring ning taas tootmisesse suunamine on keskkonnamõju arvestades läbi mõeldud. Tallinnas toodetakse ja tarbitakse keskkonnasõbralikke materjale, mida on võimalik hästi ümber töödelda. Jäätmeid kogutakse keskkonna- ja tarbijasõbralikult. Jäätmete tekkekohas (sealhulgas avalikus ruumis) on korraldatud jäätmete liigiti kogumine. Merelinnana pöörab Tallinn suurt tähelepanu ka mereprügi vähendamisele.
Ringlusse võetud materjali osakaal suureneb
2017: 8,7%
Võtmevaldkonnad
Strateegilise sihiga seotud valdkonnad
