TEGEVUSVALDKOND

Keskkonnahoid

Tallinn on keskkonnateadlike inimeste linn, mis pakub palju loodushüvesid.

Tallinnas väärtustatakse keskkonda ja säästlik keskkonnakasutus on valdav. Tallinna elanik väärtustab mitmekesist looduskeskkonda, mõistab looduse ja inimtegevuse seoseid ja käitub vastutustundlikult. Inimesed teavad, et loodusressursse tuleb kasutada säästvalt ning säilitada keskkonna hea seisund. Tallinna elukeskkond on meeldiv ja inimesega arvestav. Igas vanuses inimestel on võimalik omandada nüüdisaegsetes keskkonnahariduskeskustes hea keskkonnaharidus, tagatud on keskkonnahariduse eesmärgipärane rahastamine ja selle sihipärane areng.

Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Roheline pööre“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“, „Kodu, mis algab tänavast“, „Terve Tallinn liigub“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Roheline pööre – looduskeskkonda puudutava info kogumine, haldamine ning suuniste väljatöötamine aitavad hoida liigirikkust ja mitmekesist linnaloodust. Keskkonnateadlikkuse parandamine innustab säästlikult käituma. Jäätmehooldus panustab ressursisäästlikku elamisse.

Sõbralik linnaruum ja kodu, mis algab tänavast – puhtam õhk, puhtamad veekogud ja väiksem mürafoon teevad tänavad ja naabruskonnad atraktiivseks. Keskkonnateadlikkuse suurenemine innustab ka linlasi linnaruumi ja oma naabruskondi atraktiivsemaks muutma.

Terve Tallinn liigub – puhas õhk ja vesi ning müra vähendamine mõjub hästi linnaelanike vaimsele ja füüsilisele tervisele. Liigirikkad ja ligipääsetavad rohealad soodustavad värskes õhus viibimist.

Loov maailmalinn – mitmekesine linnaloodus ja puhas keskkond teevad Tallinna atraktiivseks nii turistidele, linnaelanikele kui ka investoritele.

Rakendamise põhimõtted

Loodushüved tagavad elukvaliteedi. Iga inimene soovib elada rohelusest ümbritsetud elurikkas keskkonnas. Selline linnakeskkond pakub loodushüvesid, mis parandavad inimeste elukvaliteeti nii koduümbruses kui ka avalikus linnaruumis. Heas seisukorras tänavahaljastus, maismaa- ja veekooslused vähendavad õhusaastet ja sademevee põhjustatud probleeme ning summutavad müra, seetõttu on vaja vähendada survet loodusele ning parandada vee- ja õhukvaliteeti.

Tavalised liigid jäägu tavaliseks. Oluline on tagada, et nii tavalised liigid, kellega inimene iga päev kokku puutub, kui ka haruldased liigid, kes on leidnud endale elupaiga Tallinna elurikastel rohealadel, püsiksid soodsas seisundis.

„Kui ei tunne, ei austa; kui ei austa, siis ei hoia ega armasta“ (Fred Jüssi). Oluline on parandada linnaelanike teadlikkust ümbritsevat keskkonda puudutavate otsuste ja valikute tegemisel. Seega tuleb linlastele anda rohkem infot looduse ja Tallinna loodusväärtuste kohta, et inimesed saaksid neid oma silmaga näha ja kogeda.

Jäätmehierarhia ja jäätmete vältimise põhimõte. Esmajärjekorras tuleb vältida jäätmete teket. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada nende korduvkasutust. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed ringlusse võtta. Vähendama peab muud taaskasutamist, soovitatav on vältida jäätmete kõrvaldamist, sh ladestamist.

Eesmärgid

  1. Tallinnas on mitmekesine loodus ja tervislik linnakeskkond.

    Mitmekesine ja heas seisundis linnakeskkond pakub loodushüvesid, mis tagavad linlastele hea elukvaliteedi ja rahulolu – see eristab Tallinna paljudest teistest pealinnadest. Tallinna elanikud ja külalised saavad näha merd, järvi ja jõgesid, vanu metsi, niite ja sookooslusi ilma linnast lahkumata.

    MÕÕDIK

    • Kõikide tegevusprogrammide sihttasemed on saavutatud.
  2. Jäätmehooldus on säästev.

    Jäätmeteke ning jäätmetest tulenev keskkonnarisk on vähenenud, jäätmed võetakse maksimaalselt ringlusesse või taaskasutatakse muul viisil. Tallinna jäätmehooldus on paremal tasemel kui mujal Eestis.

    MÕÕDIK

    • Olmejäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist.
      Algtase: alla ½ SKP kasvuprotsendi (2015)
      Sihttase: alla ½ SKP kasvuprotsendi (iga-aastaselt)

Tegevusprogrammid

  1. Mitmekesine ja elurikas linnaloodus

    Tallinnal on hea ülevaade elurikkusest, elupaikade seisundist ja tegevustest, mis on tarvilikud elurikkuse ja loodushüvede hoidmiseks. Elupaigad on omavahel ühendatud ja kõige väärtuslikumad alad on kaitse alla võetud. Indikaatorliikide seisundit jälgitakse regulaarselt ning tavaliigid, kellega linlased peaaegu iga päev kokku puutuvad ja kes linlastele rõõmu pakuvad, on levinud kõikjal üle linna. Tallinna kaitsealad ja kõik teised rohevõrgustiku alad on õigesti hooldatud. Kaitsealade pindala on suurenenud. Elustikku võetakse arvesse igapäevaste hooldus-, projekteerimis- ja planeerimisotsuste tegemisel.

    Tegevusprogrammi elluviimisele aitab otseselt kaasa heakorra valdkonna nutika haljastu eluringi tegevusprogramm.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) elustiku inventeerimine, 2) kaitstavate alade ja üksikobjektide kaitse korraldamine, 3) liikide ja elupaikade seisundi parandamine, 4) kaitsealuste ja tavaliikide seisundi jälgimine, 5) elustiku kaitse ja kompenseerimise põhimõtetega arvestamine planeerimisel ja projekteerimisel.

  2. Puhas vesi

    Tallinnal on hea ülevaade pinna- ja põhjavee kvaliteedist ning tegevustest, mis on vajalikud seisundi hoidmiseks ja parandamiseks. Tallinna rannikumere ja mageveekogude ökoloogiline ja füüsikalis-keemiline seisund on paranenud tänu tõhusamale järelevalvele, puhtamale sademeveele ja reostuskoormuse vähendamisele. Põhjaveevarud on kaitstud ja varude kvaliteet on tagatud. Suplusvee kvaliteet vastab nõuetele kogu suplushooaja vältel. Tõkestatud on haigustekitajate, toitainete ja ohtlike ainete sattumine veesüsteemidesse, mis kasutavad pinnavett joogiveena. Sademevett käsitatakse loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil. Arvestatud on immutusaladega, kus saab sademevee kohe juhtida pinnasesse. Esmatähtis on kliimamuutuste mõjuga arvestamine pinna- ja põhjavee seisundile, tarbimisele ning üleujutusohu suurenemisele.

    Tegevusprogrammi elluviimisele aitavad otseselt kaasa tehnovõrkude valdkonna veevarustuse, reoveesüsteemide ja sademeveekanalisatsiooni tegevusprogrammid.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) veekogude seisundi hindamine, 2) veekvaliteedi seiramine 3) veekogude ebasoodsa seisundi parandamine, 4) järelevalve tõhustamine reovee lubamatu juhtimise lõpetamiseks veekogudesse.

  3. Puhas õhk

    Tallinna välisõhu kvaliteet on paranenud ja see avaldub positiivselt ka linnaelanike tervises. Peenetest ja eriti peenetest osakestest enim saastunud elamualadel rakendatud meetmed on õhukvaliteeti parandanud. Linlased teavad rohkem õhusaaste tekkimise ja ka vähendamise kohta (transpordiheitmed, kütmine, lõkke tegemine). Välisõhu saastatuse tase vastab kehtestatud piir- ja sihtväärtustele ning Tallinna elanikele on tagatud radooniohutu elukeskkond siseruumides.

    Tegevusprogrammi eesmärke viivad ellu eelkõige liikuvuse valdkond (transpordiheitmete vähendamise ning tänavate puhastamine kaudu), tehnovõrkude valdkond (kaugkütte laiendamise kaudu) ja linnaplaneerimise valdkond (detailplaneeringutele keskkonnatingimuste seadmine radooniohuga arvestades).

    Olulisemad tegevussuunad: 1) välisõhus levivate saasteainete pidev seire ja uuringute tegemine, 2) sotsiaalkampaaniate korraldamine.

  4. Vähem müra

    Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse, ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute menetluste tulemusena.

    Tegevusprogrammi eesmärke viivad ellu eelkõige kolm valdkonda: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkond. Liikuvuse valdkond hoolitseb raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode osakaalu. Linnaplaneerimise valdkond tegeleb müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete kaitse müra eest, magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) mürarikastes piirkondades leevendavate meetmete rakendamine, 2) vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine.

  5. Jäätmehooldus

    Jäätmetekke vältimine ja vähendamine oleneb peamiselt inimeste teadlikkusest ja tarbimisharjumustest. Linnal on võimalik jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele kaasa aidata, luues paremad võimalused korduskasutatavate esemete äraandmiseks, korraldades teabekampaaniaid ning juurutades keskkonnajuhtimissüsteeme. Peamisi kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid saab ära anda kodu lähedal. Igas linnaosas on piisava suurusega jäätmejaam koos uuskasutuskeskusega, ehitusjäätmed suunatakse maksimaalselt taaskasutusse. Jäätmete liigiti kogumine on tagatud igal pool, mistõttu ladestatavate olmejäätmete osatähtsus väheneb. Hästi korraldatud jäätmevedu toimib tõhusalt kogu linnas. Jäätmete liigiti kogumise võimaluste mitmekesistamine ning veo- ja käitlemisvõrgustiku optimeerimine minimeerib ringmajandusest väljuvate jäätmete osakaalu. Tallinna jäätmekava täpsustab jäätmehoolduse eesmärgi mõõdikuid, sihttasemeid ja tegevussuundi.

    Olulisemad tegevussuunad: 1) korraldatud jäätmeveo efektiivne toimimine, 2) olmejäätmete kogumisvõrgustike laiendamine, 3) liigiti kogutud jäätmete olulises osas ringlusesse suunamine, 4) endiste prügilate maa-aladele kasutusotstarbe leidmine, 5) jäätmealane teavitustegevus, 6) linna järelevalve tõhustamine jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle.

  6. Keskkonnateadlikud linlased

    Tallinna regiooni elanike keskkonnateadlikkus on paranenud. Keskkonnateadlikud inimesed lähtuvad oma otsustes headest tavadest, teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost. Keskkonnahoidliku käitumise kohta saavad linlased ajakohase info veebist ja kampaaniate kaudu. Keskkonnahariduskeskuste võrgustik on välja arendatud koos Tallinna Loomaaia, Kadrioru pargi ja Tallinna Botaanikaaiaga. Keskkonnaõpet antakse kõigil haridustasanditel ja täiskasvanuhariduses. Elanikud on kaasatud keskkonnahariduse edendamisse ning keskkonnaotsuste tegemisse. Loodud on linna kogukonna-, õppe- ja rendiaedade võrgustik.

    Tegevusprogrammi eesmärke viib eelkõige ellu hariduse valdkond (inspireeriv ja uuenduslik õppimine, individuaalne õpitee, tasakaalus ja mitmekesine haridusvõrk, nüüdisaegne ja arendav noorsootöö).

    Olulisemad tegevussuunad: 1) linnaasutustes looduse tundmaõppimise ja praktilise loodusõppe võimaluste loomine, 2) keskkonnaharidusliku täiskasvanuhariduse võimaluste parandamine mitteformaalses hariduses ning täienduskoolituses, 3) liigiti kogutud jäätmete olulises osas ringlusesse suunamine, 4) elanike teavitamine aktuaalsetest keskkonnateemadest, 5) uute keskkonnahariduskeskuste paiknemise ja väljaarendamise planeerimine, 6) uuenduslike lahenduste kasutamine keskkonnateadlikkuse suurendamiseks, sh tehnoloogiliste lahenduste rakendamine.

Tallinna veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsiste kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest Tallinna veebis saate pikemalt lugeda Andmekaitsetingimustest.