Valdkond panustab väga suurel määral strateegiliste sihtide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Terve Tallinn liigub – aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamine linnaliikluses parandab inimeste tervist, head ühendusvõimalused ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine tagavad kõigile ligipääsu sihtkohtadele.

Sõbralik linnaruum – säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine, ohutum liiklus ja tasakaalus tänavaruumi jaotus ning hästi disainitud tänavad muudavad linnaruumi inimmõõtmeliseks. Ühistranspordi ümberistumiskeskused kujundatakse kvaliteetse linnaruumi osana.

Roheline pööre – säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine ja alternatiivkütustele üleminek vähendab CO2 heidet ja säästab looduskeskkonda.

Kodu, mis algab tänavast – parkimise ja liikluskiiruse vähendamine õuealadel ning keskkonnasõbralike liikumisviiside soosimine muudab õuealad atraktiivsemaks ja õhu puhtamaks. Head ühistranspordi- ja kergliiklusühendused tõstavad kodude väärtust.

Loov maailmalinn – head linnasisesed ja regionaalsed ühendused soodustavad ettevõtlust, head rahvusvahelised ühendused parandavad Tallinna konkurentsivõimet.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt liikuvuse seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

 Liikuvuskorraldus enne investeeringuid. Enne suuremahulisi investeeringuid rakendatakse liikuvuskorralduse meetmeid, et liikumisvõimalusi parandada (nt uusarendused, mis eeldavad suure hulga inimeste liikumist, planeeritakse eelkõige juba hästi toimiva ühistranspordi lähedusse või arendatakse koos uute ühistranspordiühendustega). Tänavad kavandatakse lähtuvalt sellest, millise liikumisviisi osakaalu soovitakse suurendada.

Eesmärgid

1. Tallinna regiooni liikumisviiside jaotus on tasakaalus.

   Linnaruum ja hästi korraldatud ühistransport soosivad aktiivseid ja säästlikke liikumisviise – jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ja ühistransporti. Liikuvustaristu – linnatänavad, ühistransport, rattateed, terviserajad, väljakud ja pargid – on kujundatud köitvaks. Selle tulemusena saab igaüks valida sõltuvalt teekonnast kõige sobilikuma liikumisviisi: lühikesed vahemaad läbitakse jalgsi ja rattaga, pikemad sõidud keskuste vahel tehakse ühissõidukiga ning väljaspool keskusi eri liikumisviise kombineerides või sõiduautoga. Ühissõidukiga sõit ei võta aega rohkem kui keskmiselt pool tundi, linnakeskuse ja teiste keskuste vahel tavaliselt mitte rohkem kui 20 minutit. Foorid ja tänavaületused on seatud ühistranspordi järgi. Jalgsi liikumist toetavad uuel tasemel liikuvusteenused. Need on soodsad, mugavad, töökindlad ja keskkonnasäästlikud ning võimaldavad peamiste Tallinna elu-, töö- ja õppimispiirkondade vahel liigelda mõistliku ajakuluga. Enamik kodudest, töökohtadest, linnaväljakutest ja parkidest asub väga hea ühistranspordiühendusega alal ehk peatus ei ole neist kaugemal kui 400 meetrit.

   MÕÕDIKUD

   • Ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga liikumise osakaal Tallinna linnaregioonis.
     Algtase: määratakse 2021
     Sihttase: 50% (2025), 70% (2035)
   • Tallinna transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse muutus võrreldes 2007. aastaga.
     Algtase: -1% (2015)
     Sihttase: -40% (2030)
   • Keskmine sõidu kestvus ühissõidukiga keskuste vahel.
     Algtase: määratakse aastal 2021
     Sihttase: määratakse aastal 2021

2. Tallinna regiooni liikuvustaristu on ligipääsetav ja sihtkohad kõigile liikumisviisidele hästi ühendatud.

   Terviklikele ja ligipääsetavatele teekondadele aitab kaasa see, et tänavad, kõnniteed, ühissõidukite peatused ja rattateede põhivõrk on kõigile kogu elukaare jooksul igal ajal ligipääsetavad. Ligipääsetav tähendab seda, et taristut, eriti tänavaid ja ühistransporti, saavad iseseisvalt kasutada kõik inimesed – ka ratastooli, juhtkoera ja lapsekäruga liikujad. Kõnniteedel ja teeületuskohtades kasutatakse vaegnägijatele mõeldud taktiilseid katendeid, peamistel liikumisteedel ka liiklemist hõlbustavaid targa linna lahendusi. Kõik uued ja rekonstrueeritud linnatänavad vastavad ligipääsetavuse nõuetele ja olemasolevatelt tänavatelt eemaldatakse olulisemad liikumistakistused. Kõik ühissõidukid, ühissõidukite peatused ja sõlmpunktid on ligipääsetavad ka lapsevankri ja ratastooliga liikujatele.

   MÕÕDIKUD

   • Inimeste osakaal, kes on väga rahul tänavate, kõnniteede, ühissõidukite peatuste ja rattateede põhivõrgu aastaringse ligipääsetavusega.
     Algtase: määratakse 2020. aasta andmete põhjal
     Sihttase: sihttase määratakse pärast algtaseme määramist
   • Üldhariduskoolide õpilaste osakaal, kes liiguvad iseseisvalt kooli, huviringi ja trenni.
     Algtase: kooli 87% (2019), huviringi ja trenni 86% (2019)
     Sihttase: 90% (2035)

3. Tallinna regiooni liikuvus on ohutu.

   Tallinn lähtub liikuvuse korraldamisel põhimõttest, et liikluses ei hukkuks ükski inimene. Enamik liiklejaid tajub Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna, õnnetuste hulk ja liikluskahjud vähenevad. Meeldivalt kujundatud linnaruum ja hea liikluskorraldus vähendab kiiruseületamist ja hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse ning võimaldab mugavalt liikuda ka jalakäijatel ja jalgratturitel. Heas korras ja aasta läbi hooldatud tänavad ning kõnniteed teevad liikumise ohutumaks. Suurematel tänavatel on eri liiklusvahenditega liiklejad (sh jalakäijad) selgelt eraldatud, nii et ka jala ja jalgrattaga saab turvaliselt ja sujuvalt, liikuda, ilma sunnita teepooli vahetada või ebavajalikke põikeid teha, väiksematel tänavatel on ohutus tagatud liiklust rahustavate võtete ja kiiruspiirangutega.

   MÕÕDIKUD

   • Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv väheneb poole võrra
     Algtase: 505 (2019)
     Sihttase: väiksem kui 253 (2035)
   • Elanike osakaal, kes tajuvad Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna
     Algtase: algtase määratakse 2020. aasta tallinlaste rahuloluküsitluse põhjal
     Sihttase: sihttase määratakse pärast algtaseme määramist

Tegevusprogrammid

1. Terviklik ja ohutu tänavaruum

   Tänavaruum on kujundatud ja hooldatud selliselt, et võimaldada kõiki liikumisviise ja tagada ligipääs kõikidele liiklejatele. Seejuures lähtutakse üheksa tänavatüübi põhimõttest (vaata skeemi), mis arvestab koha iseloomu ja olulisust. Esmatähtis on parandada olemasoleva tänavavõrgu kvaliteeti ja ohutust, ennekõike kõnni- ja rattateid, samas on tänavavõrk muutunud tihedamaks. Linnas on piisavalt haljastust, mis vähendab ekstreemsete ilmastikuolude, sademeveest tingitud üleujutuste ja soojussaarte mõju transpordisüsteemile. Tänavate kujundus vastab universaalse disaini nõuetele ja rahustab liiklust. Tänavate seisukord ja hoolduse tase vastavad vähemalt põhiosas nõuetele. Jalgrattateede põhivõrk on välja ehitatud 2035. aastaks.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) eri liikumisviise arvestav terviklik tänavate ja teede planeerimine, tänavate rekonstrueerimine ja uute ehitamine, lähtudes üheksa tänavatüübi põhimõttest, 2) tänavate kohaväärtust ja liikumisviiside eelistust arvestav hooldus, 3) liikuvuslahenduste ühtne planeerimine uute elu-, õppe- ja töökohtade, keskuste ja sotsiaalse taristu juurde, 4) tasakaalustatud liikuvuse seisukohalt strateegiliselt olulistes kohtades maa ostmine, 5) ohutu liikumiskeskkonna kujundamine.

   Tallinna üheksa tänavatüübi põhimõtted

   

2. Kiire ja mugav ühistransport

   Ühistransport on hea linnaruumi osa, see pakub sõitjatele meeldivaid elamusi ning annab enamikule inimestest võimaluse olla vaba autoga seotud kohustustest ja kuludest. Tallinlased eelistavad isikliku auto asemel linna keskuste vahel liikumiseks kiireid ühistranspordiühendusi, mis moodustavad linnaliikluse selgroo. Keskmine reis ühistranspordiga linna keskuse ja teistekeskuste vahel ei kesta tavaliselt mitte rohkem kui 20 minutit. Põhiliinide (sh raudtee) vahel on mugavad ja selgelt tähistatud ümberistumisvõimalused. Ühistranspordi kasutajakogemus (teenindus, sisekliima, puhtus, disain, valgus) on meeldiv kõikidel aastaaegadel ja sõiduplaanide infot edastatakse reaalajas, mille tulemusel on elanikud ühistranspordi kasutusmugavusega üha rohkem rahul. Tallinna ühistransport vastab universaalse disaini põhimõtetele. Koostöös naaberomavalitsuste ja riigiga on linn loonud ühtse regionaalse piletisüsteemi ja liinivõrgu. Tallinna regiooni piletikandjaid saab kasutada teistes Eesti linnades ja Helsingis ning vastupidi. Enamik kodudest ja töökohtadest asub väga hea ühistranspordi teenindusalal. See tähendab, et ühissõidukite peatused ei jää suuremast osast kodudest, töökohtadest või linnaväljakutest-parkidest kaugemale kui 400 meetrit. Aastaks 2030 on keskuste ühistranspordipeatused viidud vastavaks universaalse disaini nõuetele. Aastaks 2023 pakutakse välja uuendatud ühistranspordi liinivõrk, mis põhineb linlaste liikuvusanalüüsidel ja vastab linna ruumis toimunud muutustele.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) uue liinivõrgu planeerimine ja arendamine (sh teenustaseme standardi väljatöötamine), 2) mugavate ühistranspordi ümberistumissõlmede planeerimine eri liikumisviiside (sh rongid, linna- ja maakonnatransport, „Pargi ja reisi“ süsteem) ühendamiseks ja nende väljaarendamine, 3) liikumisele kuluvate ühendusaegade vähendamine, 4) ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine universaalsele disainile vastavalt, 5) ühistranspordi veeremi muutmine atraktiivseks (valgustus, puhtus, sobiv sisekliima), 6) ühissõidukite peatuste kujundamine kasutajakeskseks, ilmastikukindlaks ja reaalaja infosüsteemide paigaldamine peatustesse.

3. Mugav rattaliiklus

   Antud tegevusprogrammi raames loetakse rattaga samaväärseks ka kergliikuriga liikumist, sest mõlema jaoks planeeritakse sama taristut. Rattaga linnas liikumine on mugav, kiire ja ohutu. Ratas sobib kõigiks igapäevasteks liikumisteks igal aastaajal: tööle ja kooli sõitmiseks ning vaba aja veetmiseks. Peamiselt tehakse rattaga lühikesi ja keskmise pikkusega (kuni 5 km) sõite. Vähemalt 25% kooliskäijatest kasutab ratast, sest kooliteed on turvalised ja hooldatud. Rattaga liiguvad kõik ühiskonnagrupid (rattasõidu osakaal kõigis liikumistes on vähemalt 11%). Tegevusprogrammi viiakse ellu Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 kaudu.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) jätkatakse tervikliku rattateede põhivõrgu ehitamist (viiakse ellu koos 1. tegevusprogrammiga), 2) disainitakse rattasõbralikke ja ohutuid kooliteid, 3) luuakse rattaparklad kõikidesse piirkondadesse ja keskustesse ning toetatakse kodu- ja koolilähedaste parkimisvõimaluste loomist, 4) jätkatakse tervikliku tervisevõrgustiku ehitamist, 5) tagatakse rattateede läbitavus aastaringselt, 6) edendatakse rattakultuuri ja propageeritakse ohutut liiklemist.

4. Uued tehnoloogiad ja teenused

   Uued liikuvus- ja kaubaveoteenused võimaldavad muuta liikumisviiside kombineerimise mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks ning vähendavad sõltuvust isiklikust autost. Tallinn kohaneb uute turule tulevate liikuvusteenustega (nt taksod, sõidujagamine, rendiautod) ning lõimib neid olemasolevasse transpordisüsteemi ja keskkonda, tehes koostööd et muuta need sisuliselt osaks ühistranspordisüsteemist. Keskendutakse sõidukite liikumise asemel inimeste ja kaupade liikumisele ning ligipääsetavusele. Liikuvusteenuste kasutajate osakaal kasvab. Käsikäes tehnoloogia arenguga vahetatakse senised sõidukid elektri- ja vesinikusõidukite vastu. Linna sõidukipark on esimeses faasis üle läinud gaasil töötavatele sõidukitele (aastaks 2025 diislivabad bussid) ning teises faasis elektri- ja/või vesiniksõidukitele (aastaks 2035 fossiilkütuste vabad sõidukid). Taksod, renditransport ja linnasisene kaubavedu on 2030. aastaks 50% ulatuses üle läinud heitmevabadele sõidukitele.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) ratta- ja kergliikurite ringluse süsteemide loomine koostöös erasektoriga, 2) sõidujagamis- ja taksoteenuse kasutajatele mõeldud pealetuleku- ja mahaminekukohtade loomine keskustesse, 3) autode lühirendi süsteemi integreerimine Tallinna liikuvuskeskkonda ja selle korraldamine koostöös erasektoriga, 4) viimase miili teenuse juurutamine autonoomsete sõidukite testimise kaudu, 5) elektrisõidukite laadimissüsteemi laiendamine koostöös erasektoriga, 6) erinevaid liikumisviise kombineeriva reisiplaneerimisteenuse korraldamine koostöös erasektoriga, 7) säästva transpordi ja liikuvuse juurutamine avaliku sektori asutustes ning eraettevõtetes, 8) keskkonnasäästliku ühistranspordiveeremi osakaalu suurendamine ja seda toetava taristu arendamine.

5. Regionaalne ja rahvusvaheline liikuvus

   Tallinn moodustab lähivaldadega ühtse terviku, kus eri liikumisviiside ja ühistransporditeenuste kombineerimine on mugav ja hästi korraldatud. Ühtse liinivõrgu loomine ja ühistranspordi ühtne korraldamine võimaldab raha kasutada tõhusamalt ning vähendada naaberomavalitsustest Tallinna autoga sõitjate osakaalu. Regionaalne ühistranspordikorraldus (sh kõiki ühistranspordiliike hõlmav ühtne piletisüsteem) on linna, regiooni ja riigi tasandil kokku lepitud. Kesklinna läbivate transiitkaubavedude maht on vähenenud. Koos riigiga töötatakse lennu- ja parvlaevaühenduste hoidmise ja arendamise nimel. Tallinna ja Helsingi kaksikpealinna püsiühenduse loomiseks on Tallinna Linnavalitsus Tallinna-Helsingi tunneli planeerimise protsessis aktiivne osaleja.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) koostöös riigi ja naaberomavalitsustega koondatakse linnaregiooni ühistranspordiliikide planeerimine ja teenuste tellimine ühtsesse liikuvusorganisatsiooni, 2) pealinna regiooni ühtse liinivõrgu ja mugavate ümberistumisvõimaluste arendamine, 3) ühtsele tsoonipõhisele piletisüsteemile üleminek, 4) ühistranspordile (eriti rööbastranspordile) juurdepääsu parandamine linnaregioonis, tuues rattateede sõlmpunktid ja rattaparklad ühissõidukite peatuste juurde, 5) „Pargi ja reisi“ parklate loomine Tallinna suunal paiknevate ühissõidukite peatustesse, rongijaamadesse ja teistesse sõlmpunktidesse, 6) Tallinna-Helsingi ja riigi koostöö arendamine, sh sadamatega seotud kaubavedude linnast välja suunamiseks, 7) regionaalse ühistranspordi rahastuse kokkuleppimine, 8) rahvusvaheliste ühenduste arendamine ja osalemine koostööprojektides.

6. Linnakeskkonda sobiv parkimine

   Parkimine disainitakse vastavalt iga piirkonna eripärale. Kehtestatud on uued parkimiskorralduse põhimõtted ja normatiiv, mis toetavad liikuvuse eesmärkide saavutamist. Parkimise normatiiv lähtub muu hulgas ühistranspordiühenduse tasemest. Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe korterelamute piirkondades pargitakse autod võimaluse korral mikrorajoonide välispiiril olevatesse parkimismajadesse. Uute arenduste elanikele ei kehti soodustingimustel tänaval parkimine. Uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine on valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Väliparklad on haljastatud ja piirkondades, kus see on geoloogiliselt võimalik, vett läbi laskvad.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) parkimispõhimõtete ja normatiivi uuendamine, 2) parkimistaristu rajamine, 3) parkimistasude kujundamine.

7. Jätkusuutlik rahastamine

   Transpordisüsteemi rahastamine on jätkusuutlik ja toetab kõiki liikumisviise. Transpordisüsteemi korraldus ja finantseerimine eri transpordiliikide, haldustasandite ja ametiasutuste vahel on koordineeritud. Välja on töötatud koostöömudelid erasektori kaasamiseks taristu rahastamisel. Keskendutakse ühistransporditaristu, avaliku ruumi kvaliteedi, liiklusohutuse, jalgratta- ja jalgteede arendamise ja teedetaristu hooldustaseme parandamisele. Suured ühistranspordi investeeringud on sotsiaal-majanduslikult tasuvad.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) regionaalse ühistranspordi, taristu ja liikuvusteenuste arendamise ühisrahastusmudeli väljatöötamine, 2) erasektori kaasamine taristu rahastamisse.

8. Liikluse juhtimine ja planeerimine

   Tallinna liiklus on sujuv, häireteta ja ohutu ning kahjustab keskkonda minimaalselt, arvestatud on kõikide liikumisviisidega. Liikluskorraldus vastab tänavatüüpide iseloomule ja funktsioonile. Liikluse planeerimisel lähtutakse ühtsetest põhimõtetest, et luua liikumiskeskkond, mis on igal pool ühte moodi tajutav vastavalt kohaväärtusele.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) Tallinna liiklusmudeli väljatöötamine, 2) liikluse adaptiivse juhtimissüsteemi väljatöötamine, 3) ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine, 4) põhinõudlusega liiklusvoogudele rohelise koridori loomine, 5) sõidukite monitoorimissüsteemi laiendamine.