Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Heatahtlik kogukond“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“, „Kodu, mis algab tänavast“ ja „Terve Tallinn liigub“ saavutamisse.

Heatahtlik kogukond − hoolekandeteenuste osutamine, sotsiaaltoetuste jagamine ja võrdsete võimaluste loomine aitavad kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemisele, parandavad inimeste iseseisvat toimetulekut, aitavad ennetada ühiskonna- ja majanduselust kõrvalejäämist ning luua põimitud ühiskonna. Kõik see suurendab inimeste turvatunnet.

Terve Tallinn liigub ja sõbralik linnaruum – iseseisva toimetuleku toetamine ja sotsiaaltoetuste jagamine aitavad kaasa sellele, et inimesed oleksid tervemad. Linn hoolitseb selle eest, et linnaruum oleks kõigile ligipääsetav, ka neile, kes kasutavad liikumiseks abivahendit.

Kodu, mis algab tänavast – eluruumi kohandamise toetus võimaldab kohandada kodud erivajadustega inimeste ja eakate vajaduste järgi.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt sotsiaalhoolekande seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Ennetustöös keskendutakse sotsiaalsete riskide maandamisele ja nende tagajärgede leevendamisele, hoides ära probleemide süvenemise ja kuhjumise.

Enda heaolu tagamise eest vastutab eeskätt inimene ise ja tema perekond. Kohalik omavalitsus pakub tuge siis, kui inimene või perekond ei suuda ise toime tulla. Sotsiaalabi korraldamisel lähtutakse jagatud vastutuse põhimõttest, soodustades omavastutuse võtmist ning mitte soodustades õpitud abitust ja abist sõltumist.

Inimese abivajadust hinnatakse terviklikult ning sellest hinnangust lähtutakse abi osutamisel, kombineerides vajaduse korral hüvitisi, toetusi ja teenuseid ning tagades seejuures inimeste väärikuse.

Sotsiaalteenuseid osutatakse üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest lähtudes. Teenused on inimesekesksed ja võimestava iseloomuga, arvestavad inimese valikuvabadust ning toetavad iseseisvat hakkamasaamist. Teenuseid osutatakse vajaduse järgi ning tulemustele orienteeritult ja terviklikult.

Teenuste osutamisel lähtutakse elukaare-põhisest teenuse korraldusest, mis tagab tervikliku abi sõltumata east.

Eesmärgid

1. Iseseisev ja toetatud toimetulek.

   Sõltumata east ja sotsiaalsest staatusest võivad inimesed eri eluperioodidel vajada mitmesugust tuge: näiteks kui sünnib laps, kui keegi peres vajab hooldamist või kui tuge vajav inimene on jäänud üksi. Iga abivajadus on iselaadne ja linn lähtub iseseisva toimetuleku soodustamisel inimese vajadusest. Inimest toetavad teenused on kujundatud nii, et esmajärjekorras püütakse nendega ennetada abivajaduse teket või süvenemist ja abivajaduse olemasolul aidatakse inimestel võimalikult kiiresti iseseisvalt toime tulla. Iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist toetavad teenused on linlastele kättesaadavad ja soodustavad tööhõives osalemist.

   MÕÕDIK

   • Inimesekesksed, vajadustel põhinevad teenused ning nende teenuste võimalikult kiire tagamine parandavad või säilitavad abivajajate ja nende perede elukvaliteeti.
     Algtase: mõõdik töötatakse välja 2021. aastal.
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist.

2. Turvalised peresuhted ja toetatud lapsepõlv.

   Laste abivajadust hinnatakse terviklikult ja neile tagatakse vajaduspõhised teenused ja toetused. Ennetustöö ja abi osutamine toimub konkreetsest olukorrast lähtudes ning mitme valdkonna koostöös. Laste abivajadusest tulenevad tugiteenused on perekesksed, toetavad laste iseseisvasse ellu astumist. Lapsevanemad saavad abi vanemlike oskuste arendamise programmide ja nõustamise kaudu.

   Peresuhted on hoolivad. Lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud pereliikmed saavad kiiresti professionaalset tuge. Abivajajatele vajalikus mahus kättesaadavad teenused toetavad turvalist pereelu.

   MÕÕDIK

   • Kõikide tegevusprogrammide mõõdikute sihttasemed on saavutatud.

Tegevusprogrammid

1. Laste heaolu

   Peresid toetatakse nii ennetavalt kui ka raskustest ülesaamiseks, et lapsed saaksid kasvada hoolivas ja nende arengut toetavas keskkonnas. Lapsi kuulatakse, nende abivajadust märgatakse varakult ja lapsi aidatakse kõigi valdkondade (haridus ja noorsootöö, tervis ja tervishoid jt) koostöös.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) ennetus, probleemide varane märkamine, valdkondade-ülene koostöö ja laste arvamusega arvestamine, 2) raskustes olevate perede toetamine hästi toimiva lastekaitsetöö ja muude teenuste kaudu, 3) perest eraldatud laste heaolu tagamine.

2. Puuetega inimeste hoolekanne

   Puuetega inimesi toetatakse, et soodustada nende iseseisvat hakkamasaamist, eneseteostust ja teistega võrdselt ühiskonnaelus (sh tööturul) osalemist. Puuetega inimesi, kes elavad sügavas materiaalses ilmajäetuses, on vähem. Inimese abivajadust hinnatakse terviklikult. Selle hinnangu alusel pakutakse teenuseid ja toetusi, mis aitavad katta puudest tingitud võimalikke lisakulutusi ning toetavad inimese iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaellu kaasamist.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) puuetega inimeste ja nende perekondade toimetulekuraskuste vähendamine ja toetavate teenuste osutamine, 2) puuetega inimeste toimetulekut soodustavate meetmete arendamine.

3. Toimetulekuraskutes inimeste hoolekanne ja hoolekanne kriisisituatsioonides

   Toimetulekuraskustes inimeste hoolekande eesmärk on sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja iseseisva toimetuleku soodustamine. Toimetulekuraskustes inimeste heaolu on paranenud paindlike lahenduste kaudu. Tagatud on vältimatu sotsiaalabi ning esmavajalikud teenused ja tugimeetmed. Võimestavad toetusmeetmed on mõeldud iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja inimese ühiskonda tagasitoomiseks. Tagatud on valmisolek ajutises kriisisituatsioonis hakkamasaamiseks.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamine, 2) võlanõustamisteenus, 3) toimetulekuraskustes inimestele resotsialiseerivate teenuste osutamine.

4. Eakate hoolekanne

   Eakate hoolekande eesmärk on võimaldada eakal võimalikult kaua elada oma kodus täisväärtuslikku elu ning osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Esmatähtis on arendada eakat kodus toetavaid teenuseid ja leevendada lähedaste hoolduskoormust. Eakatele teenuste asukohtade planeerimisel arvestatakse universaalse disaini põhimõtetega, hea ühistranspordiühenduse kättesaadavusega ning kaugusega teistest teenustest ja rekreatsioonivõimalustest. Seejuures pakutakse eakatele eluasemeid, milles on ühendatud iseseisev elamine ning eakatele vajalikud teenused.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) eaka iseseisvat toimetulekut soodustavate teenuste osutamine (sotsiaalvalveteenus, päevakeskuse teenus), 2) koduteenuse kättesaadavuse parandamine ja teenuse arendamine, sh teenuse osutamine töövälisel ajal (õhtuti, nädalavahetustel, riigipühadel), 3) eaka inimese perekonda toetavate teenuste osutamine (päevahoid dementsuse sündroomiga inimestele, omastehooldaja asendamise teenus), 4) ööpäevase üldhooldusteenuse (hoolekandeasutustes) osutamine ja arendamine (hõlmab ka teisi sihtgruppe lisaks eakatele).

5. Sotsiaaltoetused

   Universaaltoetused väärtustavad tallinlaseks olemist ning aitavad ennetada vaesusriski. Linnaeelarvest eraldatavad sotsiaaltoetused on sihtotstarbelised ja nende maksmine on korraldatud efektiivselt. Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on vajaduspõhised ning ennetavad inimeste vaesusesse sattumist või toetavad juba vaesuses elavate inimeste toimetulekut. Vajaduspõhised toetused seostatakse teiste abimeetmetega.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) sissetulekust sõltuvate toetuste maksmine toimetulekuraskustes olevatele inimestele ja peredele, 2) universaaltoetuste maksmine eri sihtrühmadele (esmakordselt kooli mineva lapse toetus, sünnitoetus, lapsehoiuteenuse hüvitis, ellusuunamise toetus, pensionilisa, puudega lapse toetus, eluruumi kohandamise hüvitis, juhtkoera pidamise toetus).