Valdkond panustab väga suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“ ja suurel määral strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“, „Terve Tallinn liigub“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Kodu, mis algab tänavast – töökindlad ja nüüdisaegsed tehnovõrgud aitavad tagada kodude mugavuse ja energiatõhususe. Ühiskanalisatsioon ja -veevärk aitab vähendada kodukulusid ja hoida keskkonda.

Sõbralik linnaruum, terve Tallinn liigub, loov maailmalinn – tehnovõrkude trasside kompaktsena planeerimine võimaldab luua haljastuse ja maapealse infrastruktuuri ning kujundada atraktiivse linnaruumi. Läbimõeldud valgustus aitab rajada turvalise ja meeldiva linnaruumi.

Roheline pööre – keskkonnahoidlikud ja kulusäästlikud lahendused ning keskkonnakahjude minimeerimine tehnovõrkude arendamisel võimaldavad energiat kokku hoida ja looduskeskkonda kaitsta.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt tehnovõrkude seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Tallinna tehnovõrkude arendamisel lähtutakse eelkõige elanike huvidest, kulusäästlikest ja keskkonnahoidlikest tehnilistest lahendustest. Samal trassil kulgevad tehnovõrgud rajatakse üheaegselt, et vältida liigseid kaevetöid ja minimeerida keskkonnakahjusid. Tehnovõrkude trassid planeeritakse kompaktselt võimalikult väikesele maa-alale, et saaks teha haljastust ja ehitada maapealsed rajatised. Tehnovõrkude ehitamine ja rekonstrueerimine planeeritakse võimaluse korral koos linna muu taristu ehitamise ja rekonstrueerimisega.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel teeb linn koostööd lähivaldadega, sest Tallinn kuulub koos naabervaldadega Harju alamvesikonda. Hoolitsetakse selle eest, et kõigi osapoolte tegevuse tulemusel ei tekiks reostusohtu.

Kavandatakse ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise (immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud jne).

Hädaolukorras tagatakse ühisveevärgi kaudu tervisele ohutu joogivee edastamine 25 l/d inimese kohta ja reovee ärajuhtimine. Samuti on hädaolukorras kindlustatud kaugküttevõrgu kaudu tarbijate soojaga varustamine, milleks on loodud võimalus võrgupiirkondade ühendamiseks ja kasutatakse konteinerkatlamajasid. Soojaga varustamine võib katkeda kõige rohkem 24 tunniks, esmajärjekorras tagatakse teenus haiglatele, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustele.

Eesmärk

1. Tehnovõrgud on tänapäevased, kvaliteetsed ja hooldatud

   MÕÕDIK

   • Kõikide valdkonna tegevusprogrammide mõõdikute sihttasemed on saavutatud.

Tegevusprogrammid

1. Veevarustus

   Taristu on tänapäevane ja hooldatud. Tõrkeid veevarustuses (nt veeavariid) tekib minimaalselt, veekadu on alla 15%. Veeteenus on kvaliteetne ja linnaelanikele kättesaadav. Ühisveevarustusega ühendamise võimalus on antud kõigile Tallinna linna ühisveevärgiga kaetud aladel asuvatele kinnistutele. Hädaolukorras tagatakse elanikkonna stabiilne veega varustamine ning joogivee kättesaadavus on kindlustatud. Mitmeid kinnistuid läbivate veetorustike ümberehitamisel on loodud eraldi liitumispunktid kõigile kinnistutele.

   Joogivesi on puhas ja ohutu, s.t see vastab riiklikes õigusaktides esitatud nõuetele ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/83/EÜ. Teenuse hind on taskukohane kõigile elanikele. Ülemiste järve veekvaliteedi tagamiseks vajalike tegevuste kavandamisel võetakse arvesse naabervaldades toimuvat arendustegevust.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) veetorustike rekonstrueerimine ja seeläbi avariide ja veekadude vähendamine ning võrgu töökindluse suurendamine, 2) ühisveevärgiga liitumise soodustamine, 3) kogu linna haarava, põhjaveel põhineva ja hädaolukorraks mõeldud veevarustussüsteemi rajamise analüüsimine, 4) Ülemiste veepuhastusjaama pidev ajakohastamine, joogivee jätkusuutlik tootmine võimalikult väikeste keskkonnamõjudega, 5) Tallinna pinnaveehaarde hüdrorajatiste rekonstrueerimine, 6) põhjavee veehaarete ja töötlussüsteemide rekonstrueerimine, 7) tulekustutusvee saamise tagamine ühisveevärgist piirkondades, kus see on tehniliselt võimalik ja otstarbekas, 8) joogivee kättesaadavuse tagamine avalikus ruumis, 9) säästva veekasutuse edendamine.

2. Reoveesüsteemid

   Reoveetaristu on tänapäevane ja hooldatud. Tõrkeid kanalisatsiooniteenuste osutamisel (nt ummistused) tekib minimaalselt. Kõigile Tallinna elanikele on tagatud kvaliteetne ja häireteta kanalisatsiooniteenus. Ühiskanalisatsiooniga on võimalik liituda Tallinna linna ühiskanalisatsiooniga kaetud alal ja reoveekogumisalal asuvatel kinnistutel. Kinnistutele on rajatud või rajatakse liitumispunktid nii, et võimaluse korral välditakse torude paigaldamist kolmandatele kinnistutele.

   Suublatesse juhitav heitvesi vastab keskkonnaministri määruses ning Euroopa Ühenduse asulareovee puhastamise direktiivis nr 91/271/EÜ sätestatud nõuetele. Reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestatakse tööstuste vajadusega ja vastavalt sellele määratakse kindlaks süsteemi põhiehitiste mõõtmed.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) torustike rekonstrueerimine, 2) ühiskanalisatsiooniga liitumise soodustamine, 3) kanalisatsioonisüsteemi ehitamine lahkvoolseks, 4) reovee nõuetekohane puhastamine, 5) puhastusvõimsuste suurendamine, 6) reovee­puhastus­tehnoloogia ajakohastamine ja täiendamine, 7) reovee kohtkäitluse kontroll ja rajatiste nõuetekohaseks ehitamise toetamine, 8) Tallinna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava ajakohastamine.

3. Sademeveekanalisatsioon

   Pinnase-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem on rekonstrueeritud ja väljaehitatud, see on nüüdisaegne ja ökonoomne. Sademeveekanalisatsiooniga liitub üha rohkem kinnistuid ning üleujutused ja liigniiskus elamupiirkondades on viidud miinimumini.

   Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni osakaal on kasvanud, see võimaldab ära hoida Paljassaare reoveepuhasti koormuse suurenemist ja reostunud sademevee merre juhtimist. Uusarenduste piirkondades rakendatakse kohapealset immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel. Sademevett eelistatult immutatakse või käsitatakse loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil, näiteks tualettides ja kastmisveena.

   Sademevee käitlemisel tagatakse:

   • sademevee suublate - rannikumere ja linna siseveekogude − hea ökoloogiline seisund. Suublatesse juhitava sademevee kvaliteedi pidev parandamine;
   • sademevee kogumine ja kasutamine mõistlikul viisil − eelkõige tekkepõhiselt;
   • ärajuhitava sademevee vooluhulkade vähendamine ja sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamine;
   • ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks muutmine;
   • üleujutuste vältimine ja tagajärgede leevendamine. Üleujutusohtlike piirkondade kaardistamine ja üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) sademeveepoliitika väljatöötamine, 2) säästlike ja kliimakindlate sademeveesüsteemide lahenduste (nt kohalik immutus, sademevee viibeaja pikendamine ja ulatuslikum kasutamine) juurutamine, 3) sademevee puhastus, 4) lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine, 5) sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodushoidlike lumetõrjevahendite kasutamine, 6) sademeveesüsteemidega ühendatud illegaalsete reoveeühenduste likvideerimine, 7) kraavide/ojade/truupide hooldamine, regulaatorite ehitamine, 8) sademeveesüsteemide projekteerimise alusdokumentide (standardid) uuendamine, 9) sademevee tekkepõhist käitlemist soodustava tasustamissüsteemi rakendamise analüüsimine.

4. Energiasüsteemid

   Energiasüsteem toetub renoveeritud ja efektiivsetele kaugkütte-, gaasi- ja elektrivõrkudele ning areneb edasi hajutatuma energiatootmise ja kõrgema varustuskindluse tagamise suunas. Kaugküttesüsteemis kasutatud soojusenergia on täielikult toodetud taastuvatest kütustest. Uusarendus-ja väikeelamute piirkondades võetakse avatud turu ja konkurentsitingimustes kasutusele nn rohetehnoloogiatel põhinevad elektri-ning soojusenergia tootmise-jaotamise-akumuleerimise süsteemid. Primaarenergiana kasutatakse päikeseenergiat, (rohelist) börsielektrit(eelkõige öine elekter), biokütuseid või biometaani, sekundaarenergiana vesinikku.

   Soojusvõrk on tehniliselt korras ja soojakaod on viidud miinimumini. Eelisoleeritud kaugküttetorustike osakaal on kasvanud. Kaugküttevõrgustikku kaasatud piirkondade arv on suurenenud ja neis on kaugkütte kasutamise osakaal suurenenud. Kõik kaugküttevõrgud on Energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) kohaselt tõhusad ning kasutavad baaskoormusel taastuvaid kütuseid. Kaubandus- ja ärikeskustes, büroohoonetes ning korterelamute uusarendustes on vastavalt vajadusele ja otstarbekusele võetud kasutusele kaugjahutus.

   Tallinnas toodetakse 2030. aastal ligi 50% linnas vajaminevast elektrienergiast. Linn loob eeldused päikesepaneelidest elektrit tootvate ja näiteks vesinikku salvestavate kogukondlike energiaühistute toetamiseks. Linnale kuuluvad hooned on viidud üle 380 V pingesüsteemile. Kogu linnas on tagatud valmisolek 380 V pingesüsteemile üleminekuks ning uue pingesüsteemiga liitunud kinnistute osakaal on kasvanud. Kaod elektrijaotusvõrkudes on minimaalsed. Kõrgepinge õhuliinid on asendatud maakaablitega.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) kaugküttepiirkondade laiendamine, kaugküttevõrkude renoveerimine ja torustike asendamine eelisoleeritud torudega, 2) kaugjahutuse pilootprojektide läbiviimine ja kaugjahutusvõrkude rajamine, 3) elektrijaotusvõrkude renoveerimine ja edasiarendamine, 4) elektri- ja soojusenergia koostootmise laiendamine,5) energiatõhususe parandamine koos taastuvenergia osakaalu suurendamisega tootmises ja tarbimises, 6) kohalikus elektrivarustuses päikeseenergia kasutamise teadlikkuse ja võimekuse suurendamine ning taastuvenergiaallikate mitmekesistamine, 7) taaskasutamiseks mittesobivate jäätmete kasutamine energia tootmisel.

5. Tänavavalgustus

   Linnas on võetud kasutusele tänapäevane energiasäästlik LED-valgustus ning magistraalteedel toimib valgustipõhine juhtimine. Linna üldine elektrikulu valgustuspunkti kohta on vähenenud. Ülekäiguradadel kasutatakse erivalgustust ning parkide jm avalike alade valgustamiseks on loodud spetsiaallahendused. Tänu linnaruumi heale valgustusele tunnevad inimesed end pimedal ajal liikudes turvalisemalt. Valgusreostust esineb minimaalselt.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) valgustussüsteemide toimimise tagamine, 2) kõigi valgustite väljavahetamine LED tehnoloogial põhinevate valgustite vastu, 3) valgustipõhise juhtimise kasutuselevõtmine, 4) erivalgustuse rajamine ülekäiguradadele, 5) valgustuslahendused turvalise ja hubase linnaruumi loomiseks parkides, 6) paljasjuhtmetega liinide asendamine kaabelliinidega.