Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Heatahtlik kogukond“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Loov maailmalinn“, „Kodu, mis algab tänavast“ ja „Roheline pööre saavutamisse.

Heatahtlik kogukond – ennetustööga parandatakse teadlikkust, kuidas igaüks saab panustada nii enda kui ka teiste turvalisuse loomisesse. Korrakaitsjate kohalolek suurendab turvatunnet: inimestel on võimalik paindlikult ja operatiivselt abi saada.

Loov maailmalinn – turvaline ja puhas keskkond muudab linna meeldivaks nii kohalike kui ka siin ajutiselt viibivate inimeste silmis. Munitsipaalpolitsei kohalolekuga avalikel sündmustel aidatakse kaasa sellele, et linnas toimuvatel sündmustel oleksid tagatud turvalisus ja heakord.

Kodu, mis algab tänavast ja roheline pööre – ennetustöö, sh linlaste teadlikkuse suurendamine ja järelevalve kehtestatud reeglite järgimise üle aitavad kaasa puhta ja tervisliku keskkonna kujundamisele.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt korrakaitse seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Lähtutakse riikliku siseturvalisuse arengukava 2020–2030 põhimõtetest:

1. Turvalisus algab meist endist.
2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab kõigi jõupingutusi.
3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada.
4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.
5. Probleemide lahendamisel kasutatakse ajakohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid lahendusi.

Eesmärgid

1. Tallinn on turvaline.

   Tänu inimeste, linna asutuste ja riigiasutuste koostööle (sh Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus jt.) on tagatud linnaelanike ja külaliste turvalisus süütegude ja õnnetuste vähendamise kaudu. Elanikkonna teadlikkus ohuolukordades tegutsemiseks on suurenenud. Korrakaitsevaldkonna prioriteedid selle eesmärgi saavutamisel on seotud liikluse, avaliku korra ja kaubandusega. Koostöös vajalike osapooltega hinnatakse ja maandatakse ka riske, valmistutakse kriiside lahendamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks. Kriiside korral tegutsetakse otsustavalt, et kaitsta elu, tervist ja keskkonda ning toetada linnaelanikke ja külalisi kriiside ajal.

   MÕÕDIK

   • Munitsipaalpolitsei ametikohtade arv vs. süütegude arv.
     Algtase: 117/24 313 (2019)
     Sihttase: 138/24 000 (2025)

2. Linnaruum on puhas.

   Eesmärk tuleneb heakorra valdkonna eesmärgist „Linnaruum on puhas, roheline ja atraktiivne“. Korrakaitse valdkond aitab järelevalvega kaasa sellele, et kinnistuomanikud hoiavad oma kinnistud (sh tänavad) puhtana.

   MÕÕDIK

   • Linlaste rahulolu linnaruumi puhtusega (vt linnamaastiku valdkond).
     Algtase: mõõtmist alustatakse 2020. aastal
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist

Tegevusprogrammid

1. Kohalolek

   Linna munitsipaalpolitsei on kodanikule ja külalisele nähtav ja kättesaadav. Inimeste usaldus munitsipaalpolitsei vastu suureneb. Kasutades eri kanaleid, on inimestel võimalik paindlikult ja operatiivselt munitsipaalpolitsei poole pöörduda. Pöördumistele, samuti ootamatutele sündmustele reageeritakse kiirelt ning igasugused küsimused ja ohuolukorrad lahendatakse asjatundlikult.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) abitelefon ja muud elektroonilised kanalid, 2) tugipunktid igas linnaosas, kodanikule kättesaadavus (lähedal), 3) ööpäevaringne patrulltegevus, 4) avalikel esinemistel ja sündmustel osalemine.

2. Ennetustöö

   Igaüks hoiab ja väärtustab linna puhtust ning turvalisust. Linnakodanike ja külaliste teadlikkus turvalisusest ja linna puhtusest on paranenud ning toimepandud süütegude arv väheneb. Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed on välja töötatud ja valmisolek hädaolukordadeks on suurenenud: selle nimel teevad koostööd linn, päästeamet ja teised asutused, sealhulgas tervishoiuasutused. Kogukondadel on ennetustöös oluline roll.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) töö noortega (väärkäitumine, liiklusturvalisus), 2) heakord (romud, kodutud, kolemajad), 3) töö kohalike inimestega (kogukondadega), 4) töö linna külalistega, 5) avalikud supelrannad, 6) valmisoleku suurendamine ja elanike ettevalmistamine hädaolukordadeks (sh hädaolukordade riskianalüüsi ajakohastamine).

3. Järelevalve

   Süütegude ja linnakodanike kaebuste arv on vähenenud ning järelevalvet tehakse rohkem kui varem. Linlased ja linna külalised järgivad linnas kehtestatud reegleid.

   Järelevalve ühistranspordis aitab kaasa sellele, et ühissõidukitega sõitjatel on olemas sõiduõigus. Järelevalve taksode üle aitab tagada, et taksoteenuse pakkujatel on olemas vajalikud load. Järelevalve parkimisnõuetest kinnipidamise üle liiklusseaduse alusel aitab vähendada parkimisnõuete rikkumist. Tallinna heakorra- ja jäätmehoolduseeskirjade nõuetest kinnipidamise kontroll aitab muuta linna puhtamaks. Järelevalve kauplemisnõuete üle kindlustab selle, et tänavatel ei kaubeldaks selleks mitte ette nähtud kohas ja kauplemiseks on olemas vajalikud dokumendid.

   Järelevalve selle üle, kuidas täidetakse Tallinnas koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid, kindlustab, et loomaomanikud teavad reegleid ja peavad neist kinni. Järelevalve avaliku korra üle aitab kaasa sellele, et nii elanikud kui ka linna külalised järgivad avaliku korra nõudeid.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) ühistransport, 2) avalik kord, 3) parkimine, 4) heakord, 5) lemmikloomad, 6) tänavakaubandus.