Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Roheline pööre“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“, „Loov maailmalinn“ ja „Heatahtlik kogukond“ saavutamisse.

Roheline pööre – ringmajandus, kus majandusareng põhineb uuenduslikel tehnoloogiatel ja ärimudelitel, mille aluseks on ressursside ja energia tõhusam tarbimine, toodete pikaajaline kasutamine ning materjalide ringlussevõtt vähendab jäätmeteket ja CO2 heidet ning hoiab looduskeskkonda.

Kodu, mis algab tänavast – ringseid põhimõtteid järgiv hoonete, taristu ja avaliku ruumi projekteerimine, ehitamine, hooldamine, kasutamine ja kasutusjärgne tegevus vähendab ehitatud keskkonnaga seotud suurt materjalikulu.

Loov maailmalinn – keskkonnahoidlike ja ringhangetega kasvatab Tallinn nõudlust ringsete, vähese süsinikuheitega ja ohutute ning sotsiaalselt vastutustundlike toodete ja teenuste järele, toetab innovatsiooni, loob uusi majanduslikke võimalusi ja töökohti ning on eeskujuks teistele linnadele.

Heatahtlik kogukond – korduskasutus- ja paranduskultuuri edendavate ringmajanduskeskuste ja parandustöökodade loomine avardab inimeste osalemisvõimalusi ühiskonnas ja tugevdab seeläbi kogukondi. Parandusoskuste levimine ja kogukondlik koostöö suurendab ühiskonna säilenõtkust ja hakkamasaamist kriisiolukordades.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt ringmajanduse seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Ringmajanduse rakendamise põhimõtteid on võimalik väljendada ringmajanduse strateegiate (nn R-strateegiate) alusel. R-strateegiad loovad hea aluse ja raamistiku ringmajandusele läbi tootmis- ja tarbimissüsteemi ringsuse hierarhia. Võttes arvesse Tallinna rolli ringmajanduse edendamisel ning ringmajanduse fookusteemasid linnas, võib Tallinna ringmajanduse põhimõtted välja tuua järgmiste R-strateegiliste tasemetena.

Kasuta ja tarbi vähem – loobu, väldi ja vähenda, mõtle läbi. Linna tegevused ja investeeringud lähtuvad ressursitõhususe suurendamise ja jäätmetekke vältimise põhimõttest. Oluline on loobuda tarbetust tarbimisest, vältida ja vähendada jäätmeid ja soodustada ringsete alternatiivide kasutamist (sh ringsete toodete ja teenuste eelistamine).

Edenda korduskasutust ja parandust – korduskasuta, paranda. Ressursikasutuse tõhustamiseks edendab linn toodete eluea pikendamist läbi korduskasutuse ja parandamise. Parandamine, jagamine ja korduskasutussüsteemid aitavad luua jätkusuutlikku tarbimiskultuuri.

Kasuta jäätmeid kui ressurssi – võta ringlusse, sh bioloogiline ringlussevõtt ja taaskasuta. Linn loob eeldused jäätmete liigiti kogumiseks, materjalide ja jäätmete ringlussevõtuks ning taaskasutuseks. See võimaldab kasutada jäätmeid kui ressurssi, saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele.

Eesmärgid

1. Aastaks 2035 tegutseb kogu linnaorganisatsioon ringmajanduse põhimõtteid järgides.

   Tallinna linnaorganisatsioon tegutseb eesmärgipäraselt ja süsteemselt, rakendades ringmajanduse põhimõtteid kõigis valdkondades. Linna strateegilised otsused ja tegevused toetavad ressursside säästlikku kasutamist: Tallinn vähendab esmase materjalitarbimise määra ja tõstab materjalide taaskasutuse taset, keskendudes innovaatilistele lahendustele. Sellega panustab linnaorganisatsioon tulevikku vaatava kõrgema eesmärgini jõudmisesse, st kogu linna tegevus on ringne ja kliimaneutraalne aastaks 2050.

   MÕÕDIKUD

   • Kõikide valdkonna tegevusprogrammide mõõdikute sihttasemed on saavutatud.

Tegevusprogrammid

1. Ringmajandusalaselt pädev ja teadlik linnaorganisatsioon ja linlased

   Ringmajandusele ülemineku eeldus on kõikide osaliste valmisolek panustada ringsetesse tegevustesse. Tallinna linnaorganisatsioonil on vajalik ressurss (sh rahalised vahendid ja töötajate pädevus), et üleminekut ringmajandusele suunata ja eest vedada. Kõikidel linlastel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel on teadmised, oskused ja soosiv hoiak, et rakendada ringmajanduse põhimõtteid igapäevategevustes. Tallinnal on ülevaade ringmajanduse olukorrast linnas, sh ressursi- ja jäätmevoogudest, nende kasutusviisidest ja kogustest.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) linnaorganisatsiooni ringmajandusalase pädevuse ja teadlikkuse suurendamine, 2) innaorganisatsiooniväliste huvirühmade (linlased, ettevõtjad, organisatsioonid jt) ringmajandusalaste teadmiste, oskuste ja hoiakute parandamine, 3) Tallinna linna ringmajanduse seiresüsteemi väljatöötamine.

2. Keskkonnahoidlikke ja ringhangete põhimõtteid rakendav linnaorganisatsioon

   Tallinn on tark ja keskkonnateadlik hankija. Keskkonnahoidlike ja ringhangete kaudu loob ja suurendab linn nõudlust ringsete, vähese süsinikuheitega, ohutute (ohtlike ainete vabade) ning sotsiaalselt vastutustundlike toodete ja teenuste (sh ehitustööde) järele, toetades innovatsiooni ning luues ettevõtjatele uusi majanduslikke võimalusi ja töökohti. Tallinn on keskkonnahoidlike ja ringhangete läbiviimisel teenäitajaks teistele kohalikele omavalitsustele.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) keskkonnahoidlike ja ringhangete planeerimine, 2) keskkonnahoidlike ja ringhangete läbiviimise suutlikkuse suurendamine, 3) turuosaliste kaasamine ja valmisoleku suurendamine.

3. Ringseid tooteid ja teenuseid tarbiv ja edendav linn

   Tallinn on kestliku ja ringse tarbimismudeli edendaja ning seda toetavate ringsete toodete ja teenuste süsteemi looja. Ringne tarbimismudel on ringmajandusega ning jäätmetekke vältimise ja vähendamisega seotud eesmärkide saavutamise eelduseks. Tallinn on edumeelne ringsete toodete ja teenuste arendaja ning korduskasutuse, jagamis- ja paranduskultuuri edendaja, kes pakub linlastele, ettevõtjatele ja külalistele igakülgseid võimalusi ringmajandusse panustada. Ettevõtjad saavad Tallinnas katsetada ja arendada uudseid ringseid lahendusi ja ärimudeleid, olles eeskujuks teistele omavalitsustele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) ühekorratoodete kasutamise vältimine ja vähendamine, 2) asjade korduskasutuse ja paranduse edendamine, 3) ringmajandust toetavate juhtimissüsteemide ja märgiste edendamine, 4) ringmajandusliku ettevõtluse edendamine.

4. Kestlik toidu- ja toitainete ringlussüsteem

   Toidutarbimise ringsemaks muutmise kaudu mõjutab Tallinn kogu toiduahela (sh toidutootmise) kestlikkust ning toidu kui biomajandusliku ressursi tõhusamat kasutamist, sh regeneratiivset ehk taastavat toitainete ringlust, aidates sellega muu hulgas olulisel määral vähendada kliimamõju. Kogu linnaorganisatsioon, linlased ja ettevõtjad panustavad toidujäätmete ja -kao vältimisse ja vähendamisse. Tallinnas on loodud laialdased võimalused komposti kasutamiseks, biojäätmete ringlussevõtuks ja linnaaianduse viljelemiseks.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) toidujäätmete ja -kao vältimine ja vähendamine, 2) toitainete ringluse edendamine.

5. Ringsetel põhimõtetel arendatud linnaruum ja ehitatud keskkond

   Tallinna linnaruum ja ehitatud keskkond on arendatud ja rajatud ringsete põhimõtete kohaselt. Tallinna linnaruum on läbimõeldud ja efektiivse maakasutusega, positiivse mõjuga linnaloodusele, arvestatud on optimaalse ja ringse kasutusega. Linna taristu ja hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (sh renoveerimisel, rekonstrueerimisel, lammutamisel) kasutatakse võimalikult suurel määral keskkonnahoidlikke ja ringseid materjale (välditakse mitteringseid materjale) ning hooned on mitmeotstarbelised ja ristkasutatavad.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) linnaruumi ja ehitatud keskkonna ringne planeerimine, 2) hoonete ja taristu ringne projekteerimine, 3) ringne ehitamine, sh renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine.

6. Jäätmehierarhiat järgiv jäätmehooldus

   Tallinna linna korraldatud jäätmehooldussüsteem toimib tõhusalt, luues eeldused jäätmete liigiti kogumiseks, materjalide ja jäätmete ringlussevõtuks ning taaskasutuseks. Kogu linnaorganisatsioon, linlased ja ettevõtjad annavad oma osa jäätmetekke vältimisse ja liigiti kogumisse ning seeläbi jäätmete ringlussevõtu suurendamisse.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) korraldatud jäätmeveo efektiivne toimimine, 2) jäätmete liigiti kogumise edendamine.