Valdkond panustab väga suurel määral strateegilise sihi „Roheline pööre“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“, „Kodu, mis algab tänavast“, „Terve Tallinn liigub“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamisse.

Roheline pööre – looduskeskkonda puudutava info kogumine, haldamine ning suuniste väljatöötamine aitavad planeerida liigirikkuse ja mitmekesise linnalooduse hoidmist ning kliimamuutuste leevendamist. Keskkonnateadlikkuse parandamine innustab säästlikult käituma. Jäätmehooldus panustab ressursisäästlikku elamisse.

Sõbralik linnaruum ja kodu, mis algab tänavast – puhtam õhk, puhtamad veekogud ja väiksem mürafoon teevad tänavad ja naabruskonnad atraktiivseks. Keskkonnateadlikkuse suurenemine innustab ka linlasi linnaruumi ja oma naabruskondi atraktiivsemaks muutma.

Terve Tallinn liigub – puhas õhk ja vesi ning müra vähendamine mõjub hästi linnaelanike vaimsele ja füüsilisele tervisele. Liigirikkad ja ligipääsetavad rohealad soodustavad värskes õhus viibimist.

Loov maailmalinn – mitmekesine linnaloodus ja puhas keskkond teevad Tallinna atraktiivseks nii turistidele, linnaelanikele kui ka investoritele.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt keskkonnahoiu seoste kohta.

Rakendamise põhimõtted

Loodushüved tagavad elukvaliteedi. Iga inimene soovib elada rohelusest ümbritsetud elurikkas keskkonnas. Selline linnakeskkond pakub loodushüvesid, mis parandavad inimeste elukvaliteeti nii koduümbruses kui ka avalikus linnaruumis. Heas seisukorras tänavahaljastus, maismaa- ja veekooslused vähendavad õhusaastet ja sademevee põhjustatud probleeme ning summutavad müra, seetõttu on vaja vähendada survet loodusele ning parandada vee- ja õhukvaliteeti.

Tavalised liigid jäägu tavaliseks. Oluline on tagada, et taime- ja loomaliigid, kellega linlane iga päev kokku puutub, ja ka haruldased liigid, kes on leidnud endale elupaiga Tallinna elurikastel rohealadel, püsiksid heas seisundis.

„Kui ei tunne, ei austa; kui ei austa, siis ei hoia ega armasta“ (Fred Jüssi). Oluline on parandada linnaelanike teadlikkust ümbritsevat keskkonda puudutavate otsuste ja valikute tegemisel. Seega tuleb linlastele anda rohkem infot looduse ja Tallinna loodusväärtuste kohta, et inimesed saaksid neid oma silmaga näha ja kogeda.

Jäätmehierarhia ja jäätmete vältimise põhimõte. Esmajärjekorras tuleb vältida jäätmete teket. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada nende korduskasutust. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed ringlusse võtta. Vähendama peab muud taaskasutamist, soovitatav on vältida jäätmete kõrvaldamist, sh ladestamist.

Eesmärgid

1. Tallinnas on mitmekesine loodus ja tervislik linnakeskkond.

   Mitmekesine ja heas seisundis linnakeskkond pakub loodushüvesid (toit, joogivesi, tolmeldamine, üleujutustõke, kliima reguleerimine jms), mis tagavad linlastele hea elukvaliteedi ja rahulolu – see eristab Tallinna paljudest teistest pealinnadest. Ilma linnast lahkumata saavad Tallinna elanikud ja külalised veeta vaba aega mere, järvede ja jõgede ääres ning külastada vanu metsi, mitmekesiseid niite ja sookooslusi.

   MÕÕDIK

   • Kõikide tegevusprogrammide mõõdikute sihttasemed on saavutatud.

2. Jäätmehooldus on säästev.

   Jäätmeteke ning jäätmetest tulenev keskkonnarisk on vähenenud, jäätmed võetakse maksimaalselt ringlusesse või taaskasutatakse muul viisil. Tallinna jäätmehooldus on paremal tasemel kui mujal Eestis.

   MÕÕDIK

   • Olmejäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist.
     Algtase: alla ½ SKP kasvuprotsendi (2015)
     Sihttase: alla ½ SKP kasvuprotsendi (iga-aastaselt)
   • Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal.
     Algtase: 50% (2020) Sihttase: üle 65% (2030)

Tegevusprogrammid

1. Mitmekesine ja elurikas linnaloodus

   Tallinnal on hea ülevaade elurikkusest, elupaikade seisundist ja tegevustest, mis on tarvilikud elurikkuse ja loodushüvede hoidmiseks, sealhulgas kliimamuutuste mõjust tulenevalt. Elupaigad on omavahel ühendatud ja kõige väärtuslikumad alad on kaitse alla võetud. Indikaatorliikide seisundit jälgitakse regulaarselt ning tavaliigid, kellega linlased peaaegu iga päev kokku puutuvad ja kes linlastele rõõmu pakuvad, on levinud kõikjal üle linna. Tallinna kaitsealad ja kõik teised rohevõrgustiku alad on õigesti hooldatud. Kaitsealade pindala on suurenenud. Elustikku võetakse arvesse igapäevaste hooldus-, projekteerimis- ja planeerimisotsuste tegemisel.

   Tegevusprogrammi elluviimisele aitab otseselt kaasa linnamaastiku valdkonna haljastu nutika eluringi tegevusprogramm.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) elustiku inventeerimine, 2) kaitstavate alade ja üksikobjektide kaitse korraldamine, 3) liikide ja elupaikade seisundi parandamine, 4) kaitsealuste ja tavaliikide seisundi jälgimine, 5) elustiku kaitse ja kompenseerimise põhimõtetega arvestamine planeerimisel ja projekteerimisel.

2. Puhas vesi

   Arvestatakse kliimamuutuste mõjuga pinna- ja põhjavee seisundile, vee tarbimisele, üleujutusohu ja ranniku erosiooni suurenemisele. Tallinnal on hea ülevaade pinna- ja põhjavee kvaliteedist ning tegevustest, mis on vajalikud seisundi hoidmiseks ja parandamiseks. Tallinnal on hea ülevaade üleujutusohtudest ja rannikuerosioonist ning vajalikest tegevustest nende vältimiseks ja vähendamiseks. Tallinna rannikumere ja mageveekogude ökoloogiline ja füüsikalis-keemiline seisund on paranenud tänu tõhusamale järelevalvele, puhtamale sademeveele ja reostuskoormuse vähendamisele. Enamus põhjaveevarudest on kaitstud ja varude kvaliteet on tagatud. Suplusvee kvaliteet vastab nõuetele kogu suplushooaja vältel. Tõkestatud on haigustekitajate, toitainete ja ohtlike ainete sattumine veesüsteemidesse, mis kasutavad pinnavett joogiveena. Tagatud on suublatesse juhitava sademevee puhtus, et see ei halvendaks veekogude ökoloogilist seisundit.

   Tegevusprogrammi elluviimisele aitavad otseselt kaasa tehnovõrkude valdkond (veevarustuse, reoveesüsteemide ja sademeveekanalisatsiooni tegevusprogrammide kaudu) ning liikuvuse valdkond (tänavate hoolduse kaudu).

   Olulisemad tegevussuunad: 1) veekogude seisundi seire ja hindamine, 2) heitvee kvaliteedi seiramine 3) veekogude seisundi parandamine, 4) järelevalve tõhustamine reovee lubamatu juhtimise lõpetamiseks veekogudesse.

3. Puhas õhk

   Tallinna välisõhu kvaliteet on paranenud ja see avaldub positiivselt ka linnaelanike tervises. Peenetest ja eriti peenetest osakestest enim saastunud elamualadel rakendatud meetmed on õhukvaliteeti parandanud. Linlased teavad rohkem õhusaaste tekkimise ja ka vähendamise kohta (transpordiheitmed, kütmine, lõkke tegemine). Välisõhu saastatuse tase vastab kehtestatud piir- ja sihtväärtustele ning Tallinna elanikele on tagatud radooniohutu elukeskkond siseruumides.

   Tegevusprogrammi viivad eelkõige ellu liikuvuse valdkond (transpordiheitmete vähendamise ning tänavate puhastamine kaudu), tehnovõrkude valdkond (kaugkütte laiendamise kaudu) ja linnaplaneerimise valdkond (detailplaneeringutele keskkonnatingimuste seadmine radooniohuga arvestades).

   Olulisemad tegevussuunad: 1) välisõhus levivate saasteainete pidev seire ja uuringute tegemine.

4. Vähem müra

   Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse, ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute menetluste tulemusena.

   Tegevusprogrammi viivad ellu eelkõige kolm valdkonda: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkond. Liikuvuse valdkond hoolitseb rattaliikluse osatähtsuse suurendamise eest, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode osakaalu. Linnaplaneerimise valdkond tegeleb müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete kaitse müra eest, magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) strateegilise mürakaardi ja tegevuskava ajakohastamine ning elluviimine, 2) vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine.

5. Jäätmehooldus

   Vähenenud on jäätmete teke, propageeritakse taaskasutust ning selleks on loodud tarbijasõbralik taristu. Jäätmetekke vältimine ja vähendamine oleneb peamiselt inimeste teadlikkusest ja tarbimisharjumustest. Jäätmetekke vältimisse panustatakse nii linnastruktuuride kui ka eraisikute ja ettevõtete poolt. Linnal on võimalik jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele kaasa aidata, luues paremad võimalused korduskasutatavate esemete äraandmiseks, korraldades teabekampaaniaid ning juurutades keskkonnajuhtimissüsteeme. Kõik linnastruktuurid on üle läinud valdavalt paberivabale töökorraldusele. Peamisi kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid saab ära anda kodu lähedal. Igas linnaosas on piisava suurusega jäätmejaam koos uuskasutuskeskusega, ehitusjäätmed suunatakse maksimaalselt taaskasutusse. Jäätmete liigiti kogumine on tagatud igal pool, mistõttu ladestatavate olmejäätmete osatähtsus väheneb. Hästi korraldatud jäätmevedu toimib tõhusalt kogu linnas. Jäätmete liigiti kogumise võimaluste mitmekesistamine ning veo- ja käitlemisvõrgustiku optimeerimine minimeerib ringmajandusest väljuvate jäätmete osakaalu. Tallinna jäätmekava täpsustab jäätmehoolduse eesmärgi mõõdikuid, sihttasemeid ja tegevussuundi.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) korraldatud jäätmeveo efektiivne toimimine, 2) olmejäätmete kogumisvõrgustike laiendamine, 3) liigiti kogutud jäätmete olulises osas ringlusesse suunamine, 4) endiste prügilate maa-aladele kasutusotstarbe leidmine, 5) jäätmealane teavitustegevus, 6) linna järelevalve tõhustamine jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle.

6. Keskkonnateadlikud linlased

   Tallinna regiooni elanike keskkonnateadlikkus on paranenud. Keskkonnateadlikud inimesed lähtuvad oma otsustes headest tavadest, teaduslikult tõendatud seisukohtadest ja asjakohasest keskkonnainfost. Riskirühmad on teadlikud kliimamuutustest tingitud terviseriskidest. Keskkonnahoidliku käitumise kohta saavad linlased ajakohase info veebist ja kampaaniate kaudu. Keskkonnahariduskeskuste võrgustik on välja arendatud koos Tallinna Loomaaia, Kadrioru pargi ja Tallinna Botaanikaaiaga. Keskkonnaõpet antakse kõigil haridustasanditel ja täiskasvanuhariduses. Elanikud on kaasatud keskkonnahariduse edendamisse ning keskkonnaotsuste tegemisse. Loodud on linna kogukonna-, õppe- ja rendiaedade võrgustik.

   Tegevusprogrammi eesmärke viib muuhulgas ellu hariduse valdkond (inspireeriv ja uuenduslik õppimine, individuaalne õpitee, tasakaalus ja mitmekesine haridusvõrk, nüüdisaegne ja arendav noorsootöö).

   Olulisemad tegevussuunad: 1) linnaasutustes looduse tundmaõppimise ja keskkonnahariduse (sh õppeaedade loomise) võimaluste loomine, 2) keskkonnahariduse võimaluste parandamine mitteformaalses hariduses ning täienduskoolituses väljaspool linnaasutusi (sh kogukonnaaedade loomine), 3) elanike teavitamine aktuaalsetest keskkonnateemadest (sh kliimamuutuste mõjudest), 4) keskkonnateadlikkust parandavate kodanikualgatuste toetamine, 5) uute keskkonnahariduskeskuste paiknemise ja väljaarendamise planeerimine, 6) uuenduslike lahenduste väljatöötamine keskkonnateadlikkuse suurendamiseks, sh tehnoloogiliste lahenduste juurutamine.