Valdkond panustab väga suurel määral strateegiliste sihtide „Terve Tallinn liigub“, „Sõbralik linnaruum“, „Kodu, mis algab tänavast“ ja „Roheline pööre“ ning suurel määral ka strateegilise sihi „Heatahtlik kogukond“ saavutamisse.

Terve Tallinn liigub – universaalse disaini põhimõtete rakendamine kinnisvarakeskkonna kujundamisel aitab parandada linnakeskkonna ligipääsetavust. Linnaruumi arendamiseks vajaliku maa või õiguste omamine võimaldab arendada uuel tasemel liikuvusteenuseid.

Sõbralik linnaruum – linnaruumi arendamiseks vajaliku maa või õiguste omamine ja linna kinnisvarakeskkonna tark planeerimine ning koostöö soodustavad mitmekesiste ja atraktiivsete keskuste kujundamist.

Kodu, mis algab tänavast – eluasemeteenuse pakkumine aitab tagada abivajajate vajadustele vastavad, taskukohased, ligipääsetavad, energiatõhusad ja mugavad kodud eriilmelistes asumites. Korteriomanike ja -ühistute nõustamine ja toetamine arendab korteriühistute kinnisvara majandamise oskusi ning aitab muuta elukeskkonna ohutumaks ja atraktiivsemaks.

Roheline pööre – uute optimaalse ruumiprogrammi ja energiasäästlike linnahoonete kavandamine ning Tallinna kodude energiatõhususse panustamine toetab kliimaneutraalsuse ja ressursitõhususe saavutamist.

Heatahtlik kogukond – linna kinnisvarakeskkonna, sealhulgas sotsiaalmajutusüksuste planeerimine linna eri piirkondadesse soodustab ühiskonna põimumist.

Valdkonna seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

Loe lähemalt linnavara seoste kohta

Rakendamise põhimõtted

Tark planeerimine. Tark planeerimine on tasakaalu leidmine kuluefektiivsuse, kasutajate vajaduste täitmise ja valdkondlike eesmärkide vahel. Tagatakse läbimõeldud maakasutus ja hoonete ruumiprogrammid. Linn ehitab vaid optimaalse suurusega hooneid ja soodustab hoonete ristkasutust. Linna uued hooned on kuluefektiivsed A-energiaklassi hooned, milles kasutatakse võimalikult palju energiasäästlikke lahendusi (nt päikesepaneelid, valgustuse juhtimine, soojustagastusega ventilatsioon). Hoonete korrashoiuteenuste tellimisel lähtutakse mastaabisäästu põhimõttest.

Koostöö. Linn on tugev partner erasektorile, sealhulgas korteriühistutele, nõustades ja toetades neid kinnisvara majandamisel. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel (projekteerimine, ehitamine, kasutamine) tehakse tihedat koostööd riigiga, erasektoriga, ülikoolidega ja kogu linnaorganisatsiooniga, et tagada kinnisvaraarenduses parimad lahendused ja parim kasutajakogemus.

Eesmärgid

1. Linnavara on parimas võimalikus kasutuses ja tagatud on optimaalne kinnisvaramaht teenuste osutamiseks. Teenuste osutamiseks vajalikku kinnisvarakeskkonna arendamisse ja korrashoidmisesse on kaasatud nii erasektori kui ka ülikoolide ning liitude asjatundjad.

   Linn kasutab oma vara, et tagada linnaelanikele teenuste kättesaadavus ja teenida tulu. Teenuste pakkumiseks toetava taristu rajamisse ja linnaruumi ajakohastamisesse kaasatakse asjatundjad nii erasektorist kui ka ülikoolidest ja liitudest. Näiteks teenuste osutamiseks renditakse erasektorilt kinnisvara, kui see on vara omamisest otstarbekam.

   MÕÕDIKUD

   • Linn omab strateegiliste sihtide täitmiseks vajalikku kinnisvara.
     Algtase: mõõdik töötatakse välja 2023. aastaks
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist
   • Kasutuna seisva vara hulk väheneb või säilitatakse seda maaressursina (lagunenud ja vanad hooned lammutatakse või võõrandatakse).
     Algtase: mõõdik töötatakse välja 2023. aastaks
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist

2. Linnavara on majandatud jätkusuutlikult.

   Linna kinnisvarakeskkonda on arendatud läbimõeldult, investeeringud on tehtud pikaajalise strateegilise kava kohaselt. Kinnisvara on korras, tõhusalt majandatud, vastab kehtestatud nõuetele ning kasutaja ootustele. Kinnisvara on kasutatud eesmärgipäraselt ja võimalikult kuluefektiivselt kogu selle eluea jooksul.

   MÕÕDIKUD

   • Kinnisvarakeskkonna seisukord paraneb.
     Algtase: mõõdik töötatakse välja 2023. aastaks
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist
   • Linna kinnisvara ja linnavaraameti valitsemisel oleva kinnisvara kasutajate rahulolu suureneb.
     Algtase: mõõtmist alustatakse 2022. aastal
     Sihttase: määratakse pärast algtaseme määramist

3. Linnal on vajadustele vastav eluasemefond nii abivajajatele kui linna strateegiliste sihtide saavutamiseks.

   Linna elamufond säilib ja areneb. Kõigile abivajajatele on tagatud vajadustele ja õigusaktide nõuetele vastav eluruum.

   MÕÕDIK

   • Linnalt eluaset taotlevate inimeste arv väheneb (sellesse panustavad olulisel määral ka teised valdkonnad, nt sotsiaalhoolekanne).
     Algtase: 2443 (1.01.2020)
     Sihttase: 2100 (2025)

Tegevusprogrammid

1. Otstarbekalt kasutatud linnamaa

   Planeerimis- ja maakorraldustoimingutega on loodud võimalused linna kinnisvara otstarbekaks kasutamiseks. Linn omab maad ja kinnisvara peamiselt kolmel põhjusel:

   • teenuste osutamiseks (nt koolid, lasteaiad),
   • tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks ja suunamiseks, sh avaliku huvi ja erahuvi tasakaalustamiseks (nt pargid, haljasalad),
   • turutõrgete leevendamiseks või teatud majandustegevuse soodustamiseks.

   Linn eelistab maa müümisele selle väärindamist ja ka müümise korral eelistatakse, et maa oleks eelnevalt väärindatud. Linn võib soetada uut maad, et saavutada strateegilisi sihte. Linna omandatud või asjaõigusega koormatud kinnistute arv kasvab.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) linna poolt kinnisvara omandamine, 2) olemasoleva linnamaa kasutuse planeerimine, planeeringute koostamiseks ettepanekute tegemine, projekteerimistingimuste koostamises osalemine, 3) põhimõtete ja juhiste väljatöötamine või väljatöötamises osalemine (nt maapoliitika, uue maa omandamine, maa ajutiselt reservis hoidmine ilma optimaalset kasutust andmata, koostöös linnaplaneerimise valdkonnaga).

2. Heaperemehelikult majandatud ja keskkonnasäästlik kinnisvarakeskkond

   Teenuste osutamiseks ja linnaorganisatsiooni toimimiseks on tagatud vajalik kinnisvara ja taristu. Linna hooned on läbimõeldud ruumiprogrammiga ning arvestavad teenuste osutamiseks vajalike nüüdisaegsete nõuetega. Hoonete kavandamisel lähtutakse nende kasutusea jooksul optimaalse ressursikasutuse põhimõttest. Energiatõhususe põhimõtteid arvestatakse hoonete renoveerimisel, kavandamisel ja ehitamisel, pidades silmas tervet hoone eluringi ja ka ehitamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Uutes ja uuendatavates linna hoonetes kasutatakse tehases toodetud soojustuselemente, kliimakindlaid materjale ja lahendusi (sh kuumalainetega toimetuleku tagamiseks). Hoonete energiakasutus vastab kehtivatele miinimumnõuetele ja on kuluefektiivne. Hoonete eluea jooksul on tagatud standarditele vastav haldamine ja korrashoid majanduslikult efektiivseimal viisil ning optimaalne kasutamine. Kinnisvara korrashoiuteenuseid püütakse korraldada tsentraliseeritult, et tagada kinnisvarakeskkonna professionaalne ja jätkusuutlik majandamine. Eraldi tähelepanu pööratakse hoolekandeasutuste sisekliima parandamisele.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) kinnisvarakeskkonna kavandamine, rajamine, korrashoid, remonttööde korraldamine, renoveerimine (sh energiatõhususe suurendamine), 2) ligipääsetavuse parandamine, 3) Tallinna kinnisvararegistri pidamine ja arendamine, 4) linna kinnisvaraportfellist tervikliku ülevaate loomine ja kinnisvaraportfelli haldamine, 5) kinnisvara korrashoiuteenuste korraldamise tsentraliseerimine, 6) loodava kinnisvarainfosüsteemi kasutusele võtmine.

3. Abivajajatele ja linnale olulistele töötajatele on tagatud elamispinnad

   Linnal on olemas sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikud elamispinnad, sotsiaaleluruumid abivajajatele ning elamispinnad selleks, et motiveerida linnale oluliste töötajate Tallinna tööle asumist ja siia jäämist. Hädasti eluruumi vajavad inimesed saavad eluaseme mõistliku aja jooksul. Inimesele pakutakse vajadustele vastavat majutust.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) sotsiaalmajutusüksuste projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine, sisustamine, 2) sotsiaaleluruumide projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine, sisustamine, 3) eluruumide üürile andmine, 5) elamumajandusprojektide toetamine, 6) eluruumide kohandamine erivajadustega inimestele, 7) elamumajanduse tegevusprogrammi koostamine.

4. Hästi toimiv koostöö erasektoriga kinnisvara korrashoidmisel ja arendamisel (koostöös ettevõtluskeskkonna valdkonnaga)

   Linna teenuste tagamiseks vajaliku kinnisvara korrashoidmisel ja arendamisel teeb linn tõhusat koostööd erasektoriga. Linnamaale ehitamist võimaldatakse vajaduspõhiselt. Avaliku ja erasektori partnerlus annab kinnisvara arendamisel ettevõtetele õiguse tegutseda konkreetsel eesmärgil, kindlal perioodil ja kindlatel tingimustel. Koostöö eesmärk on luua linna valdkondlike ülesannete täitmiseks vajalikud objektid ja funktsioonid, kaasates erasektori investeeringuid ja kogemusi. Üldjuhul on tegemist pikaajaliste lepingutega. Koostöös erasektoriga leitakse võimalused kinnisvara efektiivsemaks majandamiseks uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmisega.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) hoonestusõiguse seadmine, 2) kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega, 3) kontsessioonide andmine, 4) TAL-BIM (Tallinn ehitisinfo mudelis) kasutamine, 5) partneritega ümarlauad.

5. Korteriomanike ja -ühistute nõustamine, sh vaidluste ja koostööprobleemide lahendamine ning toetusmeetmete rakendamine

   Korteriomanikud ja korteriühistute juhid tunnevad nende tegevust reguleerivaid õigusakte ning oskavad oma kinnisvara paremini majandada. Korteriühistute toetamine erinevate meetmete kaudu (nt nõustamine, vaidluste lahendamine, rahalised toetused) on aidanud muuta elukeskkonna ohutumaks, atraktiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Tallinna linna üürikomisjon lahendab linna haldusterritooriumil asuvate eluruumide üürivaidlusi. Lisaks nõustab korteriomanikke ja korteriühistuid Tallinna korteriühistute teabekeskus, kes aitab lahendada nende koostööprobleeme ja koordineerib asutustevaheliste küsimuste lahendamist.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) korteriomanike ja -ühistute juhtide koolitamine ja nõustamine, 2) korteriühistute toetamine, et need saaksid muuta oma elukeskkonna turvalisemaks, atraktiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks, 3) üürikomisjoni töö korraldamine, 4) korteriühistukomisjoni töö korraldamine, 5) vaidekomisjoni loomise algatamine.

6. Maatoimingud

   Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusest, maareformi seadusest jmt tulenevad kohalikule omavalitsusele antud kinnisvaravaldkonnaga seotud ülesanded on täidetud. Näiteks on tehtud maareformi eeltoimingud ning Maksu- ja Tolliametile on esitatud maamaksu määramiseks vajalikud alusandmed.

   Olulisemad tegevussuunad: 1) maamaksu määramiseks vajalike alusandmete kogumine, töötlemine ja esitamine, 2) maareformi eeltoimingute tegemine (maa erastamiseks, riigi maale hoonestusõiguse seadmiseks, maa riigi omandisse jätmiseks), 3) linna ülesannete täitmiseks riigi maareservist vajaliku maa taotlemine, 4) linnamaa kruntimise korraldamine vastavalt planeeringulahendustele, maakorralduse nõuetele ja avalikule huvile.